Maailm

ÕL USAs | Presidendikandidaatide viimane debatt: viisakam, ent oi kui sapine 

Greete Kõrvits, 23. oktoober 2020, 05:40
KIBE VASTASSEIS: Joe Biden hoiab käes maski, millega vehkides tuletas rahvale meelde nende kandmise vajadust.Foto: AFP/Scanpix
Eesti aja järgi varastel hommikutundidel toimus president Trumpi ja endise asepresidendi Joe Bideni viimane teledebatt. Seekord ei seganud kandidaadid nii palju üksteisele vahele, nad teadsid, et vajadusel sai mikrofoni vastase kõnelemise ajaks välja lülitada, mis muutis debati palju kergemini kuulatavaks (ning jälgitavaks – mäletatavasti toimus teine „debatt“ üldse kahel eri kanalil). Nähtavalt hoidsid osalejad end ka tagasi, olles õppinud esimesest, laialdast kriitikat pälvinud ja piinlikust debatist, kus suurt midagi sisulist teada ei saanudki.

Vähesele vahelesegamisele vaatamata olid tunded kahe kandidaadi vahel endiselt kibedad kui sapp. President Trump ründas Bideni poega Hunterit ja tolle äritegevust Ukrainas, Biden õiendas Trumpiga, et too ei avalda oma tuludeklaratsioone, Trump andis mõista, et Biden ja president Obama lasid teda jälitada ja nõnda edasi.

Samal teemal

Üks üksteisest ülerääkimisi toimus debati osas, mil kandidaadid arutasid immigratsiooniteemat. Moderaator rääkis enam kui 500 USAsse põgenenud lapsest, kelle asukoht pole hetkel teada. Biden ja Trump pahandasid üksteisega vastastikku ning kui Biden lõpus ärritunult teatas, et need lapsed ei tea, kus kuradi kohas nad on ja kuhu nende vanemad kadusid, ütles Trump selle peale: „Hästi!“

Trump lubas, et vaid mõne nädala pärast on olemas koroonavaktsiin. Kui moderaator palus tal täpsustada, kelle poolt, loetles president mõned ettevõtted, mis praegu katsetusi teevad ning lisas, et võib-olla saabub vaktsiin siiski aasta lõpuks. Seda lootust, ehkki mitte veendumust jagab ka WHO juht. Masskasutusse tuleb usaldusväärne vaktsiin tõenäoliselt 2021. aasta jooksul. Terviseteemadel ähvardas Trump vaatajaid ka, et Biden toob Ameerikasse uue meditsiinisüsteemi (s.t samasuguse nagu näiteks Eestis) – seda Biden siiski ei kavatse. Meenutagem, et Ameerikas pole meie tüüpi haigekassat ega üleriiklikku tervishoiusüsteemi, seda haldavad suures osas erafirmad (v.a pensionärid ja päris vaesed, kes saavad tervise osas mõningast riiklikku abi). Siinkirjutaja teab oma lähedaste kogemusest, et näiteks tööandja kaudu erakindlustuse saanu pidi neerukivi eemaldamise ja kaheöise haiglasviibimise eest maksma enam kui 5700 dollarit (üle 4800 euro). Jutt on siis ravikindlustatud patsiendist, kellel tegelikult võrreldes miljonite ameeriklastega veab. USA poliitikud aga reeglina ei soovi riigi tervishoiusüsteemi muutmist ning eelistavad erakindlustuse jätkumist.

USA presidendivalimised toimuvad 3. novembril. Hetkeseisuga juhib küsitluste järgi Joe Biden. See ei tähenda muidugi veel midagi kindlat, 2016. aastal juhtis arvamusküsitluste järgi Hillary Clinton, kes siiski kaotas – ehkki Bideni ennustatav edumaa on tema omast veelgi suurem. Kui suurt tähtsust omas debatt, isegi kui see oli see kord viisakam, on iseasi. Praktiliselt kõik valijad nagunii juba teavad, kelle nime kõrvale nad novembris ristikese teevad.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee