Juhtkiri

Juhtkiri | Pensionireform vastab põhiseadusele 

Ohtuleht.ee, 20. oktoober 2020 18:33
Pikk vaidlus pensionireformi ümber on saanud riigikohtu otsusega lõpuks kvaliteedimärgi. Seda küll õiguslikus, mitte aga seaduse sisulises mõttes. Et otsus polnud lihtne ega kerge, on näha nii sellest, et asja arutas riigikohtu üldkogu – suurim võimalik koosseis – kui ka häälte jaotuse tõttu: 12 kohtunikku olid nõus, et seadus vastab põhiseadusele, seitse jäid aga eriarvamusele.

Kuid just seetõttu, et teema on eriti keerukas, 700 000 inimest ja nende tulevikku puutuv, ning et rahaliselt on küsimus ligi viie miljardi euro saatuses, on väga hea, et reformi läbiviimise põhiseaduspärasus on Eestis kõikvõimalikud vaidlustamise võimalused läbinud: see on jäänud kaks korda presidendi poolt välja kuulutamata ning see on riigikogus kaks korda vastu võetud. Lõpuks on aga Kadriorg selle riigikohtu otsuse järel värskelt välja kuulutanud.

Otsapidi on riigikohtu otsus siiski kivi meie poliitilise ja eriti parlamendikultuuri kapsaaeda. Pensionireformi vastuvõtmine seoti riigikogus kiiruse huvides usaldusküsimusega, kuid seda opositsiooni venitamistaktika tõttu. Selliste võtete laiem kasutamine ei võimalda aga parlamentaarset arutelu ning viib vaidlemise riigikogu saalist välja – nagu antud juhul riigikohtusse. See võib omakorda põhjustada seadusloome madalamat kvaliteeti.

Arvesse tuleb võtta sedagi  – ja eelkõige on see seadust ellu viima hakkavate poliitikute ülesanne –, et riigikohus ei andnud hinnangut, kas see on hea või halb. Seega tuleb reformi rakendades silmas pidada mitte ainult sambast raha välja võtma kiirustajate huve.

On vaja tagada, et sambajooksu puhul oleksid tagatud ka nende huvid, kes otsustavad pensionikogumist jätkata ning sedagi, et väljavõtmise käigus ei langeks fondide väärtus kivina, jättes nii neile kui ka viimastele raha väljavõtjatele tühjad pihud. Kuid kõige enam peab seaduslooja olema kindel selles, et praegusi muudatusi ei peaks 20 või 30 aasta pärast kinni maksma järgmine põlvkond, sest siis hakkavad ju poliitikute ustele koputama need, kes kulutasid viimasedki säästud ära.

Kuid kõigi nende otsuste puhul on tegu rakendusaktidega, mis seisavad nüüd tänu presidendile ja riigikohtule kindlal põhiseaduslikul alusel. Edasi on juba võimuliidu asi näidata, kas nad suudavad reformi majanduslike kataklüsmideta ellu viia.