Eesti uudised

Riigikohus selgitas pensionireformi kohtuotsuse tagamaid 

Ohtuleht.ee, 20. oktoober 2020 10:39
Riigikohus tutvustas  pressikonverentsil pensionireformi kohtuotsust. 

President Kersti Kaljulaid jättis pensioniseaduse välja kuulutamata 7. veebruaril, saates selle tagasi riigikokku, kus see võeti muutmata kujul uuesti vastu 11. märtsil. President otsustas ka siis seadust mitte välja kuulutada ning pöördus riigikohtu poole taotlusega kuulutada reform põhiseadusega vastuolus olevaks.

Riigikohtu üldkogu jättis rahuldamata vabariigi presidendi taotluse tunnistada põhiseadusevastaseks kohustusliku kogumispensioni reformi aluseks olev seadus. 

President Kersti Kaljulaid kuulutas  pärats riigikohtu otsust välja senist pensionikorraldust oluliselt muutva kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse.

Samal teemal

Pressikonverentsil selgitasid otsust riigikohtu esimees Villu Kõve, halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving ja riigikohtunik Heiki Loot.

Reformiga antakse tööealistele inimestele võimalus võtta kohustuslikust pensionifondist raha välja ning pensionäridele õigus lõpetada enne 2021. aastat sõlmitud pensionileping ja nõuda ühekordset väljamakset.

Riigikohus tegi kindlaks, et seadus riivab omandi- ja võrdsuspõhiõigust ning ettevõtlusvabadust. Samas polnud praeguste prognooside põhjal võimalik piisava kindlusega järeldada, et põhiseadust rikutakse. Reformi eesmärgid – eelkõige inimeste valikuvabaduse suurendamine – kaaluvad põhiõiguste riived üles ja kasutusele on võetud ka mitmed neid tasakaalustavad lahendused.

Riigikohus nõustus presidendiga, et põhiseadusest tuleneb eraldiseisev õigus saada riigilt vanaduses abi. Samas ei sätesta põhiseadus vanadusabi andmise viisi ega konkreetset suurust, vaid jätab need seadusandja otsustada. Kohus on õigustatud sekkuma üksnes juhul, kui põhiseaduses nõutav vanadusabi tase pole ilmselgelt tagatud või seadusega halvendatakse meelevaldselt abi ulatust ja tingimusi.

Ainuüksi kohustusliku kogumispensioni kaotamine või süsteemi oluline muutmine ei tähenda seda, et riigi abi väheneks automaatselt alla põhiseadusega nõutud määra. Kohus ei pidanud tõenäoliseks kõige negatiivsemate prognooside täitumist ja seeläbi vanadusabi põhiõiguse rikkumist.

Riigikohus vaagis järgmisi punkte:

  • Kas kohustusliku kogumispensioni reformi jõustumisel jäävad need, kes võtavad raha teisest sambast välja, vanaduses piisava põhiseadusega nõutava abita?
  • Kas kohustusliku pensionifondi osakutele enne pensioniea saabumist kehtiva piirangu kaotamine mõjutab ebasoodsalt enne reformi jõustumist omandatud pensionifondi osakuid?
  • Kas teise sambaga liitunuid ja mitteliitunuid koheldakse pensioni kogumisel erinevalt ning kas erinev kohtlemine on põhiseadusega kooskõlas?
  • Kas kindlustusvõtja õigus öelda üles juba sõlmitud pensionilepingud, riivab põhiseadusevastaselt kindlustusandjate ettevõtlusvabadust, samuti nende kindlustusvõtjate omandit, kes soovivad pensionilepinguid jätkata?
  • Kas teise sambaga liitunuid ja mitteliitunud inimesi koheldakse pensionieas pensionivara käsutamisõiguse poolest erinevalt ning kas erinevaks kohtlemiseks on põhiseadusega kooskõlas olev põhjus?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee