PENSIONIREFORMI TÕEHETK: väike teadjatering ja ranged meetmed lekete ärahoidmiseks (4)

Homme kuuleb avalikkus viimaks otsusest, mida kitsas ring on teadnud ja kiivalt saladuses hoidnud juba viimased paar nädalat. Riigikohtu viimaste aastate üks kaalukamaid lahendeid loob viimaks õigusselguse kõiki Eesti inimesi puudutavas küsimuses – kas plaanitavat pensionisüsteemi kapitaalremonti võib sellisel kujul üldse ette võtta.

Ehkki lahend avalikustatakse homme, langes liisk tegelikult juba mõni aeg tagasi. Kuna tegu on erakordselt suure mõjuga otsusega, on konfidentsiaalsuspõhimõtteid järgitud tavapärasest rangemalt. Ka otsusega seotud inimeste ring on võimalike lekete ärahoidmiseks tavalisest väiksem, alla 30 inimese. Kaaluka otsuse sisu ei tea isegi kohtusüsteemi haldav minister Raivo Aeg (Isamaa). Peaminister Jüri Ratasest rääkimata.

„Eraettevõtjana näen ma seda nii, et kui nii vähese analüüsi pealt tehakse nii suuri otsuseid, siis sellisel ettevõttel oleks raske elus püsida,“ ütleb majandusanalüütik Kristjan Lepik. Tema arvates on pensionireformi analüüs ja põhjendatus rohkem kui puudulikud.

„Peaks rohkem mõtlema, kas inimestele anda sellist vabadust. Praegu kardan, et kui sellega edasi minnakse, siis inimestel on pensioniks veel vähem raha, sest väga lihtne on see pensionifondi raha lihtsalt ära kulutada.“