Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eestvedamisel arutab Riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimusena seda, millised saavad koroonakriisi mõjud olema Eesti majandusele, tööturule ja sotsiaalvaldkonnale ning mida teha selleks, et ühiskond väljuks kriisist võimalikult tugevana.

Riigikogu arutas koroonakriisi mõju Eesti majandusele, tööturule ja sotsiaalvaldkonnale

Ajal, kui ministrid kemplesid piltlikult öeldes selle üle, millisest rahakotisahtlist tuleks mittetulundusühingutele välja maksta neile lubatud 375&nbsp;000 eurot, kerkis rahandusekspertide seas teravalt küsimus, kas valitsus kulutab kõige mõistuspärasemalt 5 miljardit eurot, mida võetakse sel ja tulevasel aastal laenuks.

Juhtkiri | Laenumiljardid pudenevad näppude vahelt

Pärast kevadisi hirmujutte kahekohalisest majanduslanguse protsendist mõjub rahandusministeeriumi värskeim prognoos – majandus kahaneb tänavu 5,5% ja tuleval aastal suisa kasvab 4,5% – justkui rõõmusõnum. Kardeti ju palju hullemat. Kuigi kriisi põhi võibki ju möödas olla, pole sellega rasked ajad siiski veel seljatatud, sest 2020. aasta algusega võrreldes samaväärsele jõukuse tasemele jõuame alles 2022. aastal. Pealegi põhineb kogu prognoos eeldustel, et uusi liikumispiiranguid ei tule ning koroonaviiruse levikule õnnestub järgmise aasta samaks ajaks piir panna, mis pole kahjuks sugugi iseenesestmõistetav.

Juhtkiri | Kriisi valu jääb erasektori kanda?

Teisipäeval kuuleb avalikkus viimaks otsusest, mida kitsas ring on teadnud ja kiivalt saladuses hoidnud juba viimased paar nädalat. Riigikohtu viimaste aastate üks kaalukamaid lahendeid loob viimaks õigusselguse kõiki Eesti inimesi puudutavas küsimuses – kas plaanitavat pensionisüsteemi kapitaalremonti võib sellisel kujul üldse ette võtta.

PENSIONIREFORMI TÕEHETK: väike teadjatering ja ranged meetmed lekete ärahoidmiseks

Kuigi meie käimised on praegusel ajal üsna piiratud, ei tasuks pead norgu lasta. Selle asemel võiks hoopis keskenduda sellele, kuidas kodune aeg kevadel ja suvel võimalikult mõnusaks teha. 

Tee oma kodune elu mõnusaks: hästi planeeritud aed ja väliköök on suvisel ajal parim koht, kus aega veeta!

Rahakasvatamine koosneb vähemast kulutamisest, rohkem teenimisest ja õigetest finantsotsustest. Siinkohal on kokku koondatud mõned mõtteterad, millele võiks igapäevaste otsuste juures mõelda.

KAS TEADSID? 10 head tähelepanekut investeerimisest ja säästmisest!

Kõigepealt peab alustama sellest, et karbist välja võttes on tegemist pealtnäha tõesti üsna soliidse ja ka küllaltki suure arvutiga – alumiiniumist jahe kaas, sama tooni alumiiniumikarva plastikust põhi ja ühtki väljaulatuvat detaili pole. Ekraani ülaservast leiab isegi kergelt kummise hoidmisriba, et arvutit sulgedes ja avades sõrmed kindlamalt haakuks.

HP Pavilion 15 test: arvuti, millel on kõik õiges kohas. Peale ühe asja

<p><strong>Te kasutasite praegu kohvi ostmiseks sularaha. Olete varasemateski intervjuudes öelnud, et eelistate sularaha. Kas pangad teavad meie kohta liiga palju?</strong></p>

666c1

Ardo Hansson

Tasapisi selguv teise pensionisamba reformi kondikava, mis lubab väljujatel raha kätte saama hakata juba ületuleval aastal, on välja toonud nii nende sammude kiitjaid kui ka vihaseid kriitikuid. Kujunditega tagasi ei hoita, kui pankur Indrek Neivelt võrdleb samba vabakslaskmist pärisorjuse kaotamisega, Eesti Panga eksjuht Ardo Hansson aga hoopis vandalismiga. Kriitikutelt tahaks seepeale küsida, kas tõesti on teine sammas nende arvates oma eesmärki täitmas, kui Eesti on OECD palju tähelepanu äratanud mulluses pingereas viimase kolme hulgas ning viimase 10 aasta reaaltootlus olnud miinuses. &nbsp;

Juhtkiri | Teise pensionisamba remondile pole alternatiivi

Endine Eesti Panga president Ardo Hansson kommenteeris, et&nbsp;Eestis pärast valimisi toimunud muutused ei ole talle sugugi meeltmööda ja võivad olla isegi ohtlikud.

Ardo Hansson praegusest valitsusest: see kooslus ei istu mulle, ma ei kiida seda heaks

Koroona ajal pole viisakas reisimisest rääkida, ometi kinnitab Eesti Panga endine president Ardo Hansson, et terve Eesti on kiirteel Vahemere äärde. Kohale põrutame Ferrariga, aga tagasi loksume päevinäinud bussis, mille pilet on pealegi jaburalt kallis.

Eesti Panga endine juht Ardo Hansson: kaevame uue eelarvega augu nii sügavaks, et sellest enam välja ei roni

Juhtkiri

Eesti uudised

Sisuturundus

Poliitika

Piinlik kui haritud inimene ei suuda uute oludega kohaneda ning vanadest dogmadest välja tulla. Raha trükitakse iga päevaga juurde ja lollid on need kes seda täna ei kasuta.

Siinkohal toon ühe elulise näite. Oleks refiidid 20 aastat tagasi Maailmapangast laenu võtnud ja ehitanud Saaremaa püsihühenduse valmis oleks meil tänaseks sild olemas ja laenudki tagasi makstud. Tööjõud oli 20 aastat tagasi 4 korda odavam, materjalid olid odavamad, energia oli odavam. Selle asemel valiti refiitide poolt mittemidagitegemine ehk siis elamine ühiskonna järgnevate põlvede arvelt kes peavad need investeeringud tegema kordi kallimalt.
Tagantjärgi mõeldes refiitide ajale siis selle 17 aastaga ainuke asi mis selle ajaga äöra tehti oli eurole üleminek, aga seegi oleks tulnud niikuinii

Toon veel ühe elulise näite. Tavaline noor pere kes mõlemad käivad tööl, elavad pisikeses üürikas ja varsti sünnib esimene või teine laps. Üürikas jääb varsti kitsaks ning samuti on üüriks makstud raha noortele kadunud. Nii, mis te arvate kumb on mõistlikum. Kas võtta laenu ja osta korter/maja või kogude 35 aastat ja vaadata kuidas hinnad pidevalt eest ära lähevad ning samal ajal üüri maksta? Hanson ja ref eelistavad virelemist selle asemel, et kohe odavat laenu võtta ja oma elustandardit tõsta. Just virelemine oligi see refiitide püksirihma pingutamine ning tulevaste põlvede arvelt elamine.

Esimene otsustab säästlikult majandada, kasvatada reservi ja lihtsalt veepeal püsida. 
Teine firma kogub samuti reservi, aga samas võtab ka laenu ja investeerib jõulisemalt laiendab tootmist, soetab tehnikat jne.. Esimene firma on 10aasta pärast täpselt samas seisus kõik toimib, aga erilisi muutusi pole toimunud. Teisel firmal on käive kasvanud ,on palju konkurentsivõimelisem halvematel aegadel saab rohkem kokku tõmmata kui vaja jne.. 
Mõlemad variandid on õiged, ainukene asi on selles, et riigi poliitika mõjutab kordades rohkem inimesi kui ettevõtte oma...

Täesti 100% õigus, meil poliitikud on südame asjaks võtnud kulutada laenatud raha isegi eas juht astus tagasi just see pärast. Kes kavatseb selle lolluse kinni maksta teeme eestist "põhja" kreeka ja pärandame võlad lastele poliitikuid kotib vaid oma valitsemis aeg et ikka tagasi valitaks, selline tunne et oleme prantsuse kuningriigis, peale mind tulgu või vee uputus.

Targad tehke suu lahti enne kui oma majanduse p. Keerame ja põhamaade eeskuju (madal laenu koormus) asemel satume näiteks maailmale kui lühinägelikud saavad olla lollid poliitikud.

kui võtta miljon pangast laenu maksad tagasi 30 a varastad miljoni saad max 7 a

auk peabki nii sügav olema kuhu sind pista ja et sa sealt enam välja ei roniks. Kui sain teada, et see mees toimetab ka Coop-s, siis Coop-i maine minu silmis kohe langes. Samal ajal sain ka paljudele küsimustele vastused-mis see eestimaine siis on?

Igaühel on õigus otsustada, mida ta oma rahaga teeb - kas hoiab kodus sukasääres,  pangas või annab kellegi kätte kasvama panekuks. Paraku on kasvutegur siiani olnud olematu.

Eesti Panga endine juht Ardo Hansson: kaevame uue eelarvega augu nii sügavaks, et sellest enam välja ei roni (15)

15 KOMMENTAARI

Põnevat ja kasulikku

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded

Digilehed