Krimi

Rait Pikaro Lasnamäe tapmises tagaotsitava kirjast Õhtulehele: see on tavapäratu, aga eks inimesel on ikka tahe ennast õigustada 

Toimetas Keit Paju, 16. oktoober 2020, 19:46
RAIT PIKAROFoto: MATTIAS TAMMET
Eesti hetke tagaotsitav number üks, viimased kaks ja pool kuud redus püsinud Lasnamäe tapmises kahtlustatav Roman Gluhhovtšenko tegi Eesti kriminaalses praktikas erakordse käigu, kui rääkis Õhtulehele saadetud kirjas enda versiooni 22. augusti varahommiku verisest tülist. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talitusejuht Rait Pikaro sõnul on selline tegu mõnevõrra üllatav, kuid ütles, et hetkel pole veel kindel, kas kirjad on ikka Gluhhovtšenko poolt kirjutatud.

"Eks inimesel on ikka tahe ennast õigustada. Enne kui me kindlalt need kirjad omistame konkreetsele tagaotsitavale isikule, peaks fakte kontrollima. Mina ei oleks nii kindel, et see on selle isiku poolt kirjutatud, me ei tea, mis asjaoludel nad kirjutatud on," nentis Pikaro "Ringvaates".

Samal teemal

"Ma ootaks veel ära selle konkreetse menetluse tulemuse, kui isik on reaalselt tabatud, mis on tema selgitused siis. Siis saaks järeldada, kas need olid tema kirjatatud, mis eesmärgil ja kelle jaoks need kirjutatud olid," lisas ta. 

Pikaro sõnul ei ole ebatõenäoline, et Gluhhovtšenko päriselt tahtiski läbi Õhtulehe Eesti rahvaga suhelda ja enda süütust tõestada. "Kiri on käsikirjas kirjutatud, omaksed võivad väita, et see käekiri on sarnane selle isiku omaga. Siiski on asjaolud segased ja mis tema täpsed motiivid on, on vaja menetlusega selgeks teha," tõdes ta.

Kas politsei sai antud kirjadest aga ka vihjeid, mis aitaks meest tabada? "Kõiki neid tõendeid, mis selle kriminaalasjaga seotud on, uuritakse äärmise tähelepanelikkusega," vasta Pikaro. "Kui on tegu raske isikuvastase kuriteoga, siis absoluutselt iga tõendiniidike kuulub vaatamisele ja analüüsimisele. Lõpuks peab sellest joonistuma kokku täielik pilt. Kuna menetlus ei ole lõpule viidud, on prokurörid öelnud, et vara on kõiki tõendeid avada ja kõiki väljaütlemisi tõepähe võtta."

Kõnealune juhtum leidis aset 22. augustil, kui baari ees toimunud kakluse tagajärjel sai üks mees surma. Kolm meest on tapmises kahtlustatavad, kaks neist on politsei poolt kinni peetud. Kolmas, Roman Gluhhovtšenko on aga juba kaks ja pool kuud jooksus olnud. Kuidas see küll võimalik on, et Eestis nii pika ajaga inimest üles ei leita?

"Enamus tagaotsitavaid tabame me väga kiiresti. Mida raskemad kuriteod, seal ei ole küsimust, tavaliselt on küsimus tundides, minutites, vahel harvem päevades," vastas Pikaro. Muuhulgas nentis ta, et on meelevaldne järeldada, et Gluhhovtšenko veel Eestis on.

"See on igapäevase töö ja kontrollimise tulemus. Me ei välista ühtegi võimalust, kust seda meest otsida, olgu see siseriiklikult või välisriikidest. Meie jaoks piir ei ole probleem, välispartnereid on ammu informeeritud ja kõik tegevused toimuvad igal rindel," kinnitas ta. 

Gluhhovtšenko kiri oli posti pandud Keilast, kas see võib anda vihje tema asukohast? "Kindlasti on see kontrollitud juba ja kindlasti ongi see mõeldud mõtteid suunama," usub Pikaro. "Aga me tegeleme palju laiapõhjalisemalt, kui ainult sellega, mida inimesed üritavad meid mõtlema panna. See on see, mis on meid tavaliselt eduni viinud."

Pikaro sõnul ei ole see tavapärane, et jooksus kurjategija niimoodi kirju meediasse saadab, kuid seda on varem siiski juhtunud. “Kirju on erinevatel motiividel minevikus saadetud. Selle konkreetse juhtumi kohta on raske spekuleerida, liiga vara veel selleks. Aga kes üritab end paremas valguses näidata, pärast väga raske kuriteo sooritamist, see on inimloomuse üks osa, kui tunned, et silmus sinu ümber tõmbub järjest koomale, üritad siis kasvõi oma lähedastele märku anda, et ma pole nii halb, nagu minust välja paistab, sest väga suured jõud otsivad mind. See on tavapäratu, aga seda on ka varem juhtunud,” ütles ta.

Pikaro sõnul otsitakse kurjategijaid nii kaua, kuni nad tabatakse, või kuni selgitatakse välja, et neid pole võimalik tabada. Seejuures statistikat selle kohta, kes on kõige pikemalt jooksus olnud, politseis ei tehta. "Vastu tulevad mitmed juriidilised piirid. 15 aastat võiks olla see piir alates kuriteo sooritamisest, kui vahepeal uut kuritegu toime ei panda, mis lõpetab taga otsimise, või inimest ei saa enam süüdi mõista. See on kümnete aastate pikkune ja me tabame ka isikuid, kes on pikalt jooksus olnud," selgitas Pikaro.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee