Seisukoht

Seisukoht | Integratsioon, tõepoolest! 

Aigi Viira, ajakirjanik, 16. oktoober 2020, 19:19
Foto: ALDO LUUD
Kui Lux Express avaldab meedia vahendusel tungiva soovi, et alates 13. oktoobrist kannaksid kõik reisijad firma bussides koroonaviiruse ohjeldamiseks maski, kõlab see loogiliselt. Maskid ette ja reisima! Reaalsuses on pilt aga sootuks teine. Vähemalt Ida-Virus. Tartu bussis kannab maski neli reisijat ja bussijuht. See on kõik.

Hea küll, reisijaiks on enamalt jaolt venekeelne seltskond. Mistap jääb vägisi mulje, et see eestikeelses meedias levinud uudis pole nendeni jõudnudki. Pole ju põhjust arvata, et venekeelsed inimesed on hoolimatumad kui eestikeelsed. Fakt on aga see, et eesti keele oskusega on neil sügavaid probleeme. Et mitte öelda – halvemal juhul ei saa nad riigikeelest sõnagi aru.

Või kuidas teisiti sõnastada juhtumit Jõhvi bussijaama Cargobusi kontoris, kus abivalmis töötaja võtab vastu eesti keeles täidetud blanketi ja vajub näost ära. „Ma ei oska saksa kirjatähti lugeda,” tunnistab ta. Mis seal ikka, täitkem siis blankett uuesti – saksa trükitähtedega. Teine lugu Ida-Virust: äsja gümnaasiumipingist tõusnud Maxima kassapidaja punastab end ehavalgeks, kui ütleb, et saab eesti keelest aru küll, kuid kõnelda ei mõista.

Minu mäletamist mööda on integratsiooni panustatud aastaid, aga ma ei näe naljalt kuskil tulemusi. Kuidas on võimalik, et ühes riigis on justkui kaks veelahkmega eraldatud kogukonda, kes üksteisest aru ei saa, sest keeleoskus on napp või suisa puudub. 

Kuhu paljukiidetud lõimumine on jäänud? Just praegu, kus olulise info levimine võrdselt kõigini on enam kui tarviline, paistab, et venekeelsed on pildilt väljas. Lõimume aastaid, riik kulutab raha ja tulemus on ümmargune null. Ei mingit integratsiooni. Mitte üksnes kurb, vaid ütlemata piinlik.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee