Juhtkiri

Juhtkiri | Paigalseis pole edasiminek 

Ohtuleht.ee, 11. oktoober 2020 20:16
Foto: Robin Roots
Nädalavahetusel koos käinud Keskerakonna ja Isamaa volikogud ning Eesti 200 üldkogu arutasid nii Eesti kui oma erakonna asju, kuid vana plaati keerutanud valitsuserakondade kõrval suutis just Eesti 200 ärksamana mõjuda. Kusjuures tegu pole ju sugugi parlamendierakonnaga, sest valimistel jäädi 4,4 protsendi häältega valimiskünnise taha. Järelikult laseb nii võimult kui üleüldse Toompealt eemal viibimine Eesti asju paremini näha.

Peaministripartei puhul piirdus Jüri Ratas saavutuste ettelugemisega. Mida on meil aga hakata peale teadmisega, et on õnnestunud kokku saada riigieelarve või et pensionitõus ikka tuleb, kuigi kaugelt väiksem kui algselt lubatud. Keskerakonna avaldus teaduse ja hariduse tähtsusest olukorras, kus õpetajad ähvardavad palkade külmutamisega tõttu jälle streigiga, mõjus aga lihtsalt ebaadekvaatsena. Küll oli Ratasel õigus, kui ta nentis, et kohtukaasuste tõttu on maksmine on erakonnale olnud väga ränk. Vaevalt neile sel puhul siiski kaasa peab tundma, sest kes neid sundis üle jõu elama? Nüüd saavad nad proovida teha ilma rahata valimiskampaaniat, mis põhineb puhtalt erakonnaliikmete entusiasmil.

Asjaolu, et Isamaa volikogul jagasid võrdseina intervjuusid nii Isamaa juht kui erakonnasisese Parempoolsete grupeeringu juht näitab, kuivõrd ühtne on see erakond tegelikult. Seederi suureline jutt, et opositsiooni kriitika ja sisutühjad algatused ei vii riiki edasi, paneb omakorda küsima, kuivõrd viib Eestit edasi taoline ärplemine? Seederi enda tõe hetk saabub üsna pea, kui selgub, kas aastatepikkune pensionireformi ponnistus läheb läbi.

Nii tsentristide kui Isamaa ühisnimetajaks olid küll mured omaenda erakonna püsimajäämise ja hakkamasaamise pärast, aga milline on nende mure Eesti tuleviku pärast? Või ongi õigus Eesti 200 juhiks tagasi valitud Kristina Kallasel, et valitsus ei tegele enam isegi peenhäälestusega, vaid on võimul vaid seetõttu, et tahavad olla võimul? Kui Kallas nendib, et „Eesti tänane olek on seisak. Pusserdamine. Sahmimine. Tülitsemine. Mitte toimivatest asjadest kinni hoidmine. Mineviku ülistamine. Hirm muutuste ees“, siis on raske leida argumente, et talle vastu vaielda, eriti aga kahe võimuerakonna volikogude enesega rahulolu valguses.

Erinevalt Seederist tuleb vaid soovida, et nii riigikogu opositsioon kui parlamendivälised erakonnad jaksaksid võimuliidult küsida ebamugavaid küsimusi, juhtides sel moel tähelepanu asjadele, millest valitsus eelistab mööda vaadata.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee