Juhtkiri

Juhtkiri | Kuluhüvitiste pantvangid 

ohtuleht.ee, 9. oktoober 2020 18:34
Üksikute riigikogulaste ponnistused maksumaksja rahaga võimalikult säästlikult ümber käia ei heasta paraku kahju, mida suudab tekitada mõni vähem hoolas parlamendikolleeg. Kui üks jätab kuluhüvitised üldse kasutamata või kulutab neid üksnes sidele, koolitustele ja tõlketeenustele, siis teine kasutab ettenähtud hüvitise ära sendipealt, lastes maksumaksjal kanda näiteks isikliku auto liisingu- või restoraniarvete kulud, ega lase end segada isegi kohtumistele valijatega kriipsu peale tõmmanud koroonapandeemiast, siis on pahaseid ilmselt rohkem kui neid, kes valivad selliselt toimetava saadiku parlamenti ikka ja jälle tagasi.

Eriti halb, kui kulutuste tagant võib aimata skeeme, mille mõte näib olevat hüvitiste konverteerimine vabalt kasutatavaks palgarahaks – või kelle taskusse läheb autoritasu, kui rahvasaadik laseb hüvitada enda kirjutatud raamatuid, mida valijatele kohtumistel pihku suruda. Kelle asi on sekkuda, kui saadik ostab iseendalt (või pereliikmelt) tõlketeenust, koolitust või kasvõi juukselõikust?

Või tuleks kuluhüvitisi näha riigikogulaste palga osana, samamoodi nagu jõuab esinduskulu otse ministrite arvele, ilma et nad peaksid selle kulutamise asjus kellelegi aru andma? Muidugi ei tohiks sel juhul lähtuda kulutajate tasemest, vaid pigem võtta aluseks senine keskmine kulu riigikogu liikme kohta ehk siis maksumaksja panus ei suureneks. Rumalasti ei pea end ju tundma mitte see, kes tasub arvete eest ise, vaid too, kes teeb maksumaksja raha eest häbematult kulutusi, milleks ta ei avaks ilmselt kunagi enda rahakoti raudu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee