Sisuturundus

Juureravi arst Sergei, kelle jaoks pole miski võimatu: alati saab proovida hammast päästa! 

Pirita Hambaravi, 14. oktoober 2020, 13:28
Foto: Envato Elements
„Tegin hiljuti juureravi ühele 25aastasele noormehele, kes oli juba käinud mitme arsti konsultatsioonil. Kõik olid arvamusel, et hammas tuleks välja tõmmata ning muu pole enam võimalik. Aga mina suutsin teda aidata – juba kahe kuuga hakkas luustik taastuma ja põletik vähenema,“ räägib Pirita Hambakliiniku juureravi arst Sergei Podolich.

Venemaalt pärit Sergei Podolichil on juureravi alal kogemust 15 aastat. Kui varasemalt töötas ta Moskvas, siis suve algul kolis mees Eestisse. Tema uus töökoht on Pirita Hambaravis ning üsna kiiresti on tekkinud märkimisväärne hulk püsikliente. Juba mõnda aega levib suust suhu reklaam: Sergei juureravi kogemus on nii hea, et ta suudab kohati isegi imesid teha.

„Kui ma hakkasin stomatoloogiaga tegelema, ei leidunud minu sõnavaras väljendit „ei saa hakkama“. Nähes rahulolevaid kliente ja kuidas nad mind kiitsid, innustas see mind veel rohkem pingutama,“ paotab Sergei. Kuigi ta tegeleb tõsise ja vastutusrikka alaga, viskab arst ka nalja. „Mul on nii vanaema, ema kui õde arstid – tahtsin alati arstiks saada. Aidata ja päästa inimesi. Pooljuhuslikult sattusin hambaarstiks, nii et nüüd ei päästa ma inimesi, vaid nende hambaid,“ muigab ta.

Hambapõletikul ei pruugi olla sümptomeid

Sergei tõdeb, et üldine tendents liigub sinnapoole, et inimesed mõistavad hambaravi vajalikkust. „Standard on käia hambaarsti juures kaks korda aastas: tavaline ülevaatus ja korra 3D-röntgen. Viimane on väga vajalik, sest võib juhtuda, et visuaalsel vaatlusel arst probleemi ei näe ning hiljem selgub, et tekkinud on põletik,“ seletab Sergei.

Põletik omakorda viib juureravi vajalikkuseni. Põletiku tekkepõhjuseks võivad olla nii sügav kaaries, korduv hamba ravi, hambamurrud või mõrad. Näiteks ei pruugi trauma tõttu tekkida hambamurdu või isegi mõra, kuid samas on hambanärv vigastatud. „Aja jooksul levib põletik üle juuretipu ning on oht turse tekkimiseks,“ nendib Sergei. Muide, ka vanade plommide olemasolu võib viia põletikuni. „Iga nelja aasta tagant tuleks plomme vahetada, aga kui paljud seda teevad? Vähem kui 1% inimestest. Isegi minul on selliseid plomme, mida pole vahetatud,“ lausub ta.

Juureravi vajalikkusele võib viidata, et hammas on tundlik külmale või kuumale, see on puudutamisel hell, muutnud värvi või tekkinud on mädavool. 40% inimestest ei ole aga üldse sümptomeid.

Oluline on patsiendi ja arst vaheline kontakt

Millal aga tuleb kindlasti juureravi teha? Sergei osutab, et ainuõiget vastust ei ole – kõik sõltub patsiendi olukorrast ning arsti hinnangust. Kuna igasugune ravimine võib olla risk, tuleb kõik hoolikalt läbi mõelda.

Väga oluline on selle kõige taustal saavutada patsiendiga kontakt. „Selgitan alati, mida ja kuidas teen ning milleks seda vaja on. Pirita Hambaravi on väga hea kliinik, sest siin on kõik vajalikud tarvikud ja mugavused,“ räägib ta. Tavaliselt on inimeste suurim hirm, et juureravi on valus. „Kui korralik tuimestus teha, siis ei anna see peaaegu üldse tunda!“ kinnitab Sergei. „Aga kui inimene on pinges ja närveerib, siis mõjub süst halvemini. Seega tasub end vabaks lasta. Eks väga ägeda põletikuga on juureravi ka rohkem tunda, kuid samas teeme nii palju tuimestust, et hakkab mõjuma.“

Arvestada tuleb aga sellega, et hammas annab tunda just pärast juureravi. Näiteks võib esimestel päevadel hammas olla tundlik ning valutada. „Ma ütlen alati patsientidele, et kui hammas ei valuta pärast juureravi, siis polnud see kahjuks efektiivne,“ teatab hambaarst.

Hambapõletikku ei tohi ravimata jätta

Juureravi patsiendid on Sergei sõnul tavaliselt 40ndates eluaastates, kuid kogemus on isegi ühe 14aastase poisiga. „Poisi kõik tagumised hambad vajasid juureravi. Kunagi need ilmselt valutasid, aga ema andis valuvaigistit ja arsti juurde ei saatnud. Niiviisi ei tohi kindlasti käituda, sest kuni 19aastaseks saamiseni on juureravi tasuta,“ toob Sergei välja.

Kui juureraviks on hilja või pole inimene sellest mingil põhjusel huvitatud, tuleb hammas välja tõmmata. „On kaks varianti: ravida hammast või tõmmata see välja. Põletikulist hammast jätta ei tohi, sest see annab hoobi inimese immuunsusele. Lisaks võib hambapõletik põhjustada südamehaiguseid ning sellega on seostatud Alzheimeri tekkimist,“ selgitab Sergei.

Välja tõmmatud hamba asemele saab paigaldada implantaadid, mis on kõige kaasaegsem, esteetilisem ja turvalisem viis asendada puuduvaid hambaid. Implantaadi paigaldamine on valutu protseduur, mis tehakse kohaliku tuimestusega. Samas paneb Sergei inimestele südamele: „Viimaste aastate trend on pigem keskenduda hamba ravimisele, mitte implantaadi paigaldamisele. Niisiis tasub esmajoones alati proovida hambale juureravi teha.“

Broneeri aeg dr Sergei Podolichi või mõne teise hambaarsti juurde Pirita Hambaravi kodulehel!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee