Eesti uudised

PEAPROKURÖRI PROHMAKAS: riigikohus saatis kohtunikule esitatud süüdistuse tagasi 

Toimetas Triinu Laan, 8. oktoober 2020 12:02
Riigi peaprokurör Andres ParmasFoto: Aldo Luud
Riigikohtu üldkogu ei nõustunud riigi peaprokuröri taotlusega, milles sooviti esitada Tartu Maakohtu kohtunikule Eveli Vavrenjukile süüdistus mitmes kuriteos. Riigikohtu hinnangul on süüdistus praegusel kujul niivõrd puudulik, et selle alusel poleks võimalik süüküsimust sisuliselt lahendada.

Seaduses on kohtunikule süüdistuse esitamiseks sätestatud erikord, et vältida ilmselgelt põhjendamatuid või poliitiliselt erapoolikuid süüdistusi. Sellest lähtudes peab riigi peaprokurör esitama kõigepealt riigikohtule taotluse, et viimane teeks presidendile ettepaneku anda süüdistusakti koostamiseks oma nõusolek. Alles pärast seda on prokuratuuril võimalik saata süüdistus esimese astme kohtule sisuliseks arutamiseks.

Samal teemal

Tänavu 9. septembril tegi peaprokurör riigikohtule taotluse esitada kohtunik Eveli Vavrenjukile süüdistus, mis puudutab muu hulgas väidetavaid ametialaseid kuritegusid. Riigikohtu üldkogu arutas asja 29. septembril ja leidis, et süüdistus pole presidendile ettepaneku tegemiseks piisavalt selge ega täpne.

Riigikohus märkis, et süüdistuse tekst tuleb sõnastada keeleliselt korrektselt, loogiliselt struktureerituna ja ülevaatlikuna, vältides seejuures põhjendamatuid kordusi. Peaprokuröri taotluses toodud kirjelduse põhjal pole aga võimalik vähemalt osa tegude puhul mõista, milline on Vavrenjukile etteheidetava käitumise täpne sisu. Süüdistuse aluseks olev tekst on laialivalguv, raskesti jälgitav ja vastuoluline ning sisaldab ebaolulisi kõrvalepõikeid või pole selles vastupidi piisavalt kirjeldatud olulisi asjaolusid. Lisaks pole Vavrenjukile süüks arvatav tegevus ajaliselt selgelt piiritletud ja mõnede tegude puhul võib olla möödunud kümneaastane aegumistähtaeg.

Nende puuduste tõttu leidis riigikohus, et kui süüdistus saadetaks praegusel kujul maakohtule arutamiseks, tuleks see juba eelmenetluses prokuratuurile tagastada või kriminaalmenetlus osaliselt lõpetada. Seetõttu otsustas riigikohus peaprokuröri taotluse tagastada, selgitades samas, et see ei võta prokuratuurilt võimalust edaspidi uue taotluse esitamiseks.

"Seadus näeb ette, et kohtunikule süüdistuse esitamiseks peab loa andma vabariigi president. Kõnealust luba saab presidendilt taotleda riigikohtu üldkogu peaprokuröri taotluse alusel. Prokuratuur lähtus seadusest ning esitas sellekohase taotluse riigikohtule. Kirjeldatud loa taotlemise etapis seadus riigikohtule süüdistusakti kui terviku esitamist ette ei näe," kommenteeris riigikohtu etteheidet juhtiv riigiprokurör Taavi Pern, et riigikohtu etteheide süüdistuse puuduste kohta on ootamatu.

"Avasime taotluses küll võimaliku süüdistuse sisu, kuid ei esitanud riigikohtule tutvumiseks süüdistusakti projekti. Riigikohtu etteheite kohaselt pole pelgalt süüdistuse tekstist lähtudes võimalik mõista kohtunikule etteheidetava käitumise täpset sisu. Seetõttu tuleb meile üllatusena soov tutvuda mitte ainult süüdistusega, vaid sisuliselt juba valmis süüdistusaktiga."

Pern rõhutab, et prokuratuurile süüdistuse tagastamine ei ole pretsedenditu ning ka varasemalt on eeskätt just keerulisemate süüdistuste puhul kohtud prokuratuurile sarnaseid etteheiteid esitanud. "Meie jaoks on olulisim, et riigikohus on kritiseerinud vaid osasid meie esitatud taotluses kirjeldatud võimalikke süüdistusi ning on samuti märkinud, et prokuratuuril on puudustega taotluses võimalik teha korrektuure. Võtame riigikohtu märkuseid ja ettepanekuid arvesse ning esitame taotluse uuesti.2

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee