Maailm

Euroopa Komisjon jagas euroliitu pürgivatele riikidele soovitusi ja noomitusi 

Toimetas Greete Kõrvits, 7. oktoober 2020 13:55
Liikmesriikide lipud europarlamendi hoone ees.Foto: EPA/Scanpix
Euroopa komisjon võttis 6. oktoobril vastu teatise Euroopa liidu laienemispoliitika kohta ning ka 2020. aasta laienemispaketi. Lisaks aastaaruannetele, milles hinnatakse reformide elluviimist Lääne-Balkani riikides ja Türgis, antakse riikidele suuniseid sammude kohta, mida euroliidu huvilistel tuleks järgmiseks astuda. Olukorda hindavad aruanded on väidetavalt „ranged, kuid õiglased“: paljude riikide tulemised ei küündi kaugeltki mitte vajaliku tasemeni.

Tutvustades komisjoni pressiteates tänavust laienemispaketti ütles Euroopa Komisjoni naabruspoliitika ja laienemise volinik Olivér Várhelyi: „Alates selle komisjoni ametiaja algusest on minu eesmärk olnud taastada nii meie Lääne-Balkani partnerite kui ka liikmesriikide usk ühinemisprotsessi. Täna esitatud rangetes, kuid õiglastes aruannetes on üksikasjalikult kirjeldatud iga partneri reformide praegust seisu ning antud selgemad suunised ja soovitused edasisteks meetmeteks. Nende meetmete kiire elluviimine hoogustab edusamme ELiga ühinemise teel ja tagab püsivad tulemused. Lisaks oleme esitanud majandus- ja investeerimiskava, millega soovitakse kiirendada nende partnerite püsivat taastumist ja majanduslikku lähenemist ELile.

Samal teemal

EL alustas ühinemisläbirääkimisi kandidaatriikide Montenegro (2012), Serbia (2014), ja Türgiga (2005). 2020. aasta märtsis alustasid liikmesriigid läbirääkimisi Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga. Potentsiaalsed kandidaatriigid on ka Bosnia ja Hertsegoviina (esitas ELiga ühinemise taotluse 2016. aasta veebruaris) ja Kosovo (stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping jõustus aprillis 2016).

Lääne-Balkani kohtud pole sõltumatud

Õigusriigi valdkonnas on edasiminek Lääne-Balkani riikides komisjoni hinnangul endiselt vaevaline. See annab tihti märku poliitilise tahte puudumisest. Kohtukultuuri muutused kulgevad kogu Lääne-Balkani piirkonnas ikka veel aeglaselt, sest puudub piisav pühendumus kohtute sõltumatusele. Korruptsioonivastase võitluse tempo raugeb ja enamike riikide tulemused ei vasta kaugeltki liikmesuseks nõutavatele tingimustele. Kõige vähem suudeti eelmisel aastal olukorda parandada väljendusvabaduse ja meedia mitmekesisuse alal.

On ka positiivsemaid noote. Komisjon kinnitab, et Albaania ja Põhja-Makedoonia on reforme edukalt rakendanud. Albaania on tänu otsustavale tegevusele juba peaaegu täitnud nõuded, mis nõukogu esimese valitsustevahelise konverentsi korraldamiseks seadis.

Komisjon võttis vastu ka Lääne-Balkani riikide majandus- ja investeerimiskava, millega soovib kiirendada piirkonna püsivat taastumist ning rohe- ja digipööret, edendada piirkondlikku majanduskoostööd ning toetada majanduskasvu ja reforme, mis on ELiga ühinemiseks vajalikud.

Türgi läbirääkimised seisavad jätkuvalt paigal

Türgi on jätkuvalt Euroopa Liidu oluline partner, kirjutab komisjon. Samas aga on Türgi Euroopa Liidust üha kaugenenud, sest demokraatia, õigusriigi, põhiõiguste ja kohtute sõltumatuse vallas on riigis toimunud tõsine tagasilangus. Nagu märkis nõukogu 2018. ja 2019. aastal, on Türgi ühinemisläbirääkimised tegelikkuses ikkagi seiskunud ning kaaluda ei saa ühegi uue peatüki avamist ega sulgemist. Aruandest ilmneb, et selle hinnanguni viinud asjaolud ei ole muutunud, kuigi Türgi valitsus on korduvalt kinnitanud oma soovi ELiga ühineda.

2020. aasta märtsis Kreeka ja Türgi piiril toimunud sündmused panevad euroliitu muret tundma. Aruande koostajad leiavad ka, et Türgi välispoliitika on üha enam vastuolus ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee