Kommentaar

Pensionirööv tuleb lõpetada

Helir-Valdor Seeder | Pensionirööv põhiseaduse kattevarjus 

Helir-Valdor Seeder, Isamaa esimees, 6. oktoober 2020 18:26
Foto: Hannes Dreimanis
Riigikohtu pensionireformiteemalisel avalikul istungil toimus pikk arutelu selle üle, mida tähendab põhiseaduse paragrahv 28 ja kuidas on tagatud pärast pensionireformi elluviimist ning pensioni teise samba vabatahtlikuks tegemist kodanike põhiseaduslikud õigused.

Selles paragrahvis on kirjas, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Pensionireformi vastased seadsid kahtluse alla, kas pärast reformi on kodanike õigused ikka tagatud. 

Vastus on lihtne – Eesti kodanike õigused on tagatud, sest pensionisüsteemi esimene sammas ehk riiklik pension jääb kehtima ja seda ei muudeta. Enamgi veel, pärast pensioni teise samba vabatahtlikuks tegemist vabaneb osa raha, mis hakkab tulevikus täiendavalt laekuma sotsiaalmaksu kaudu riiklike pensionide väljamaksmiseks.

Lisanduvad veel erinevad riiklikud toetused, eelkõige toimetulekutoetus. Seega on põhiseaduse paragrahv 28 sisustatud (vanaduse korral) riikliku pensioniga ja riiklike toetustega ning pensionireform ei halvenda, vaid parandab pensionäride olukorda.

Praegu kehtiv kohustuslik pensionikindlustus ehk pensioni teine sammas on pensionikogujatele ja pensionäridele kahjulik riiklik sund, mille vabatahtlikuks tegemine ei riiva vähimalgi määral kodanike õigusi, vaid hoopis suurendab nende õigusi ja valikuvabadust ning finantsasutuste konkurentsi suurendamise kaudu loob soodsamad tingimused pensionikogujatele.

Samuti võimaldab pensionireform kindlustusseltsidega lepingud sõlminud ja naeruväärseid väljamakseid saavatel pensionäridel vabaneda seltside sunnismaisusest ning kasutada oma kogutud raha mõistlikumalt oma vajaduste tarbeks. Selliste muudatustega muutub pensionisüsteem jätkusuutlikumaks ega ole kuidagi vastuolus põhiseadusega.

Pahupidi solidaarsus

Pensionireformi arutelul riigikohtus väideti ka, et põlvkondade vaheline solidaarsus ei võimaldavat muuta teist pensionisammast vabatahtlikuks. Selle väite kohaselt ei tohi muuta 19 aastat tagasi parlamendis vastu võetud pensionisüsteemi, mis pani pikaajalised kohustused meie noortele (1983. aastal ja hiljem sündinutele ehk sel ajal 18-aastastele ja noorematele), kuna see rikkuvat arusaama põlvkondade vahelisest solidaarsusest.

Seega - meie lapsed las sünnitavad ja kasvatavad oma lapsi, maksavad meile pensioni ning koguvad ka omale tulevikupensioni ehk said kaela riikliku sunni koguda rangelt piiritletud süsteemiga omale pensioni (tegelikult nuumavad finantsasutusi). Endale me selliseid kohustusi ei võtnud.

Pensionireformi vastaste sõnum meie noortele (oma lastele) oli ja on jätkuvalt, et ärge muretsege, me oleme selle „suurepärase süsteemiga“ teie vanaduspõlve kindlustanud, muuta seda enam ei saa, sest muutmine on põhiseadusega vastuolus ja pensioni teine sammas on meie põhiseaduse preambulas nimetatud väärtuste kestmise (igavene) garant! Sellise nuritõlgendusega õigustatakse lihtsalt pensioniröövi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee