Maailm

President Kaljulaid OECD peasekretäriks kandideerimisel: globaalse digitaliseerimisega peab edasi minema 

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 5. oktoober 2020 14:56
President KaljulaidFoto: Tiit Tamme
Esmaspäeval andis Eesti suursaadik OECD juures Clyde Kull üle dokumendid, millega Eesti esitab OECD järgmise peasekretäri kandidaadiks president Kersti Kaljulaidi. President Kaljulaid selgitas veebivahendusel peetud kõnes, et ametikohale saades võtaks tema südameasjaks digitaalse majanduse edendamise ja selle kaudu ka suuremale rohepöördele kaasa aitamise. 

 

Kõnes tõi ta välja, et OECD on olnud asutamisest peale oluline osaline maailma majanduslike ja ühiskondlike arengute juures ning on seda ka praeguse globaalse pandeemia ajal. Koroonateemadel rääkides märkis president, et praegune kriis on olnud maailma nagu kiirkursus digitaliseerimise suunas ning see on rada, millel liikumist jätkata. 

“2020. aastal elame Suure Muutuse ajajärgul. Oleme üleminekul tööstuslikult digitaalsele majandusele, fossiilsetelt kütustelt puhtale energiale. Usun kindlalt riikide mitmepoolsesse koostöösse ja näen siin OECD-l suurt rolli – ta peab arenenud riikide üleilmse kogukonnana võtma endale aktiivse rolli parimate teadmiste kokkutoojana, et aidata riikidel nende muutustega toime tulla,” ütles Kaljulaid.

Rääkides väljakutsetest, millele ta järgmise OECD peasekretärina keskenduks, tõi riigipea välja vajaduse innustada liikmesriike mõistma digitaalse pöörde potentsiaali meie silmanähtavalt ühiste eesmärkide saavutamisel: demokraatia säilitamine, majanduse arendamine ja ka planeedi päästmine.

„Kuidas suhtuda tööturgu ja digitaliseerimise abil aina enam globaliseeruvas majanduses sellesse, kuidas selle keskel riike juhitakse ja kuidas makse makstakse? Kuidas maksab makse inimene, kes ei pea töö tegemiseks oma köögilaua tagant lahkuma? Kuidas me suhtume selles küsimuses ettevõtetesse, mille töötajad on üle terve maailma laiali? Need on vaid mõned küsimused, mida president esmaspäeval antud kõnes loetles, nimetades neid just OECD taseme küsimusteks.

Presidendi sõnul on OECD roll neis teemades riike nõustada ja teha seda tõendipõhiselt. Kui riik ei suuda sammu pidada globaalse majanduse trendidega jääb ta Kaljulaidi sõnul lihtsalt maha, jättes sellega täitmata kohuse oma kodanikke teenida ja neile võimalikult häid võimalusi pakkuda. „OECD saabki siin teadustöö najal riike aidata. Seletada neile, kuidas majandada ökonoomsemalt ja kuidas segada sellesse kõike veel digitaalne areng ja oma keskkonna päästmine,“ rääkis ta.

Kaljulaidi sõnul peame me välja mõtlema, kuidas oma digitaalset jõudu rohepöördeks ära kasutada, sealhulgas tuleb nullist ümber mõtestada ka üleilmne maksukoostöö. „Arvesse tuleb võtta, et nii kaupade kui ka teenuste turud on ülemaailmsed, mida juhivad üha enam iseseisevad töötajad, ning mis püüavad kõrvaldada neile arengutele seatud halduspiiranguid. Analüüsimist vajab, mil moel peab tööstusvaldkonna maksumudelilt muutma, et sellest saaks meie digivallas üleilmselt töötavaid kodanikke toetav maksumudel.“

Tööstuse loodud traditsioonilistest töökohtadest ühtlast maksujõge peagi enam ei voola ja nii peavad riigid Kaljulaidi sõnul justkui mesilastena õielt õiele lendama, et korjata kokku kokku maksutulu kodanikelt, kes töötavad hommikul Prantsusmaal, õhtul Suurbritannias, elavad pool aastat Eestis ja lähevad siis näiteks Austraaliasse.

Ta rõhutas ka riigi poolt tagatud digi-ID kui kogu digipöörde selgroo olulisust: „Digitaalne ID peab olema sama levinud ja võltsingute vastu võitlemiseks sama tugeva juriidilise kaitsega nagu meie paberpassid.“

Kaljulaid luges sõnad peale, et kliimamuutuste ja looduskeskkonna halvenemisega võitlemine peab olema maaima ühine vastutus, kuna oleme selles lahingus kõik samal poolel ja vaid nii oleme võidukad. Presidendi sõnul saab selle võitluse veel võita, kui tegutseda targalt ja õigeaegselt.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee