SÕJAKEERISES: Auguliseks tulistatud majade elanikud otsivad kuulide eest varju.Foto: EPA/Scanpix
Juhan Mellik 2. oktoober 2020 18:50
„Nägin alasti tüdrukut põllul jooksmas. Ta käitus nagu hullumeelne,“ meenutab 1988. aastal Kaspia mere rannikul Sumgaiti linnas politseinikuna töötanud armeenlane Karen Matevosjan. „Siis tulid mehed, kes hakkasid teda peksma, nii jalgadega kui ka kätega. Jagasid hoope isegi siis, kui ta oli juba surnud,“ räägib ta portaalile EUobserver rohkem kui veerandsada aastat tagasi lõppenud Mägi-Karabahhi sõjast.

Ohver oli armeenlanna, ründajateks isepäise Mägi-Karabahhi rahvahääletuse tagajärjel raevu sattunud aserid. Kuupäev 28. veebruar 1988. Sündmus läks ajalooraamatutesse kirja Sumgaiti pogrommi nime all, milles sai surma vähemalt 30 inimest. Järgnes sõda, mis ametikult ei lõppenudki ning millel on pärast aastakümnetepikkust tuha all hõõgumist reaalne oht uuesti võimsalt lõkkele puhkeda.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon