Maailm

Mis saab USA valimistest, kui presidendikandidaat peaks ootamatult surema? 

Toimetas Aare Kartau, 2. oktoober 2020 11:49
Vaid korra USA ajaloos on presidendikandidaat valimisprotsessi ajal surnud. See toimus aga 1872. aastal.Foto: AFP/Scanpix
Teatavasti toimuvad USAs iga nelja aasta tagant presidendivalimised. Kuna tihti jäävad mõlema suurpartei viimaste kandidaatide seas pinnale võrdlemisi eakad tegelased, kerkib sageli küsimus, mis juhtuks, kui presidendikandidaat peaks enne valimisi surema? Tänavu on see küsimus vägagi aktuaalne – arvestades koroonapandeemiat ja eaka Donald Trumpi hiljutist nakatumist.

Esmalt tasub meelde tuletada, et USAs kehtib esindus-, mitte otsedemokraatia. See tähendab, et presidenti ei vali otseselt rahvas, vaid rahva valitud valijameeste kogu. Mis juhtub kandidaadi surma järel, sõltub eelkõige sellest, millises valimisprotsessi etapis ta siitilmast lahkub. Mõnel juhul on protsess siiski üsna segane.

Samal teemal

Kui presidendiks pürgija sureb enne üldvalimisi, ent pärast seda, kui partei on ta oma kandidaadiks kinnitanud, on lahendus üsna lihtne, vahendab portaal Howstuffworks. Surnud kandidaadi erakond valib talle asendaja, kes võib olla [ent ei pea olema] näiteks senine asepresidendikandidaat. Nii vabariiklaste kui ka demokraatide parteil on oma reeglid selle kohta, kuidas nad tühja koha täidaksid. Uus kandidaat asendab hääletussedelitel lahkunut ja ameeriklastel on võimalik tema poolt hääl anda. 

Kui kandidaat sureb pärast üldvalimisi, aga enne valimiskogu kokkusaamist, on olukord keerulisem. Parteid valivad asendaja sarnaselt eelmainitud viisile, ent siin varjavad end tõsisemad poliitilised tagajärjed. Selline variant võtab osa võimu rahvalt ära – neil pole võimalik uuesti hääletada. Asenduskandidaadi nimi on kantud valimiskogu sedelitele ja partei eeldab, et valijamehed hääletavad ootamatult esile kerkinud kandidaadi ametisse. Seadustes pole aga kirjas, et valijamehed peavad uue kandidaadi poolt hääletama. Kui partei valik neile ei sobi, võivad nad hääletada ka näiteks asepresidendikandidaadi või mõne kolmanda variandi poolt. 

Ilmselt saaks Bideni või Trumpi surma korral tulevaseks presidendiks võiduka kandidaadi asepresident. Ehk siis vastavalt kas Kamala Harris või Mike Pence.Foto: Reuters/Scanpix

Mis saab aga siis, kui sureb presidendikandidaat, kelle poolt on hääletanud valimiskogu, ent keda pole jõutud 20. jaanuaril ametisse pühitseda? USA põhiseadus näeb sel juhul ette, et ametisseastuvaks presidendiks saab ametisseastuv asepresident. Ent pole selge, millal saab valimised võitnud riigimees endale ametisseastuva presidendi „tiitli“.

Kui võitnud presidendikandidaat peaks surema ajavahemikus 15. detsembrist 6. jaanuarini, peab Kongress otsustama, kas kinnitada neile valimiskogu poolt laekunud hääled või mitte [selgituseks – 6. jaanuaril kinnitab valimiskogu ametlikult oma hääletustulemuse]. Kui Kongress otsustav hääled kinnitada, saab presidendiks asepresident. Kui Kongress seda ei tee, kerkib õhku küsimus, kas uuel kandidaadil on valijameeste häälte enamus. Kui ei, siis valib esindajatekoda presidendi kolme enim hääli saanud kandidaadi seast. Siiski on üsna tõenäoline, et presidendiks vannutatakse 20. jaanuaril isik, kes oleks saanud surnud kandidaadi asepresidendiks. 

Vaid korra on Ameerika Ühendriikide ajaloos esinenud juhtum, kus presidendikandidaat on valimisprotsessi ajal hinge heitnud. 1872. aastal nimetas äsjaloodud Liberaalne Vabariiklik partei presidendikandidaadiks Horace Greeley, kes pidi vastu astuma Ulysses S. Granti taasvalimisele. Greeley teenis valimistel enam kui 40% häältest, ent enne valimiskogu kokkusaamist ta suri. Sellele vaatamata andsid kolm valijameest tema poolt hääle ja teised tema toetajad hääletasid erinevate marginaalsete kandidaatide poolt. Seega sai Grant 286 häälega taas presidendiks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee