Sisuturundus

Hiina suursaadik Eestis: oleme seitsme aasta jooksul aidanud Hiinas vaesusest välja üle 90 miljoni inimese 

Li Chao, Hiina suursaadik, 1. oktoober 2020, 08:25
1. oktoobril tähistab Hiina Rahvavabariik 71. aastapäeva. Kasutan seda võimalust, et tänada südamest kõiki eri valdkondadega tegelevaid sõpru, kes on alati hoolinud Hiina arengust ning toetanud Hiina ja Eesti suhteid.

2020 on Hiina jaoks otsustav aasta, mis näitab, kas suudame rajada mõõdukalt jõuka ühiskonna ja võita lahingu vaesuse vastu. Vaesuse kaotamine on Hiina kui maailma suurima arenguriigi jaoks prioriteet. 2012. ja 2019. aasta lõpu vahel on langenud Hiinas vaesunud elanikkonna arv 98,99 miljonilt 5,51 miljonile. Seitse aastat järjest on vaesusest välja aidatud üle 10 miljoni inimese. Reformidele ja avanemisele järgneva pea 50 aasta jooksul on Hiina aidanud vaesusest välja üle 700 miljoni inimese, mis moodustab 70% kogu maailmas vaesusest väljatoodud inimeste arvust sama aja jooksul. Laastav COVID-19 kriis on kahjustanud rängalt Hiina majandust ja muudab vaesuse vähendamise Hiinas keerulisemaks. Seades esikohale inimeste elu ja tervise, rakendas Hiina valitsus ulatuslikke, karme ja põhjalikke isolatsioonimeetmeid, tänu millele suudeti viiruse levik täielikult peatada. 1,4 miljardit Hiina elanikku on võidelnud viiruse vastu järjepidevalt ja ühtehoidvalt, mis näitab nende võimu olukorras, kus tuleb seista silmitsi bioloogilise katastroofiga.

Hoolimata COVID-19 põhjustatud kahjudest on Hiina majandus jätkuvalt tugev, väga vastupidav, võimekas ja taastub kiiresti. Hiina SKP kasvas teises kvartalis 3,2%, mis tähendab, et Hiina majandus on esimene, mis on pärast kriisi taas kasvanud. IMF prognoosib, et Hiina on üks väheseid riike, mille majandus 2020. aastal kasvab. Ettevõtluskeskkonda analüüsiva Maailmapanga aruande „Doing Business“ järgi on Hiina 2020. aastal 31. kohal. Hiljutised uuringud näitavad, et 99,1% välisettevõtetest töötavad Hiinas ja investeerivad riiki ka edaspidi. 89% küsitletud Euroopa ettevõtetest ütlesid, et nad ei kavatse tootmistegevust Hiinast välja viia. Hiina on jätkuvalt Euroopa ettevõtete investeeringute sihtkohtade esikolmikus.

Sel aastal on Hiina eesmärk taastuda COVID-19 pandeemia mõjudest, võita lahing vaesuse vastu ja kaotada äärmine vaesus koguni kümme aastat varem, kui säästva arengu eesmärgid ette näevad. Nii teeme enneolematu panuse maailma vaesuse likvideerimisse ning arengu ja rahu edendamisesse. Unistame julgelt, kuid meie siht on selge. Eesmärk on tagada 1,4 miljardile Hiina elanikule hea ja õnnelik elu.

2020. aastal möödub 75 aastat Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) asutamisest. Kui asutasime 75 aastat tagasi ÜRO, maailma ühe universaalseima, esinduslikema ja autoriteetseima rahvusvahelise organisatsiooni, oli meie eesmärk päästa järeltulevad põlved sõjaviletsustest, mis on kaks korda meie elu kestel toonud inimkonnale kirjeldamatut muret. Nii algas uus peatükk inimkonna rahu- ja arengupüüdlustes. ÜRO jõupingutuste ja teavitustöö abil on 75 aasta jooksul maandatud mitu piirkondlikku konflikti, hoitud ära maailmasõdu ning säilitatud üldine stabiilsus ja rahu maailmas. Miljardid inimesed sammuvad moodsama ühiskonna poole. Paljud arenguriigid arenevad valguskiirusel. 193 liikmesriiki kehtestavad rahvusvahelisi reegleid, lahendavad ülemaailmseid probleeme ja jagavad teineteisega arenguvilju.

Tänapäeval levivad üha enam protektsionism, unilateraalsus ja tagakiusamine, mis seavad maailma ohtu. 21. septembril käis president Xi Jinping ÜRO 75. aastapäeva auks peetud kõrgetasemelisel kohtumisel, kus tegi neli ettepanekut selle kohta, milline võiks olla ÜRO roll koroonajärgses maailmas. Need on seista alati õigluse eest, kaitsta õigusriigi põhimõtteid, edendada koostööd ja keskenduda tegudele. Enne kohtumist avalikustas Hiina Rahvavabariigi välisministeerium riigi Hiina Rahvavabariigi seisukohavõtu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 75. aastapäeval. Vastutustundliku riigi ja ÜRO Julgeolekunõukogu püsiliikmena toetab Hiina vääramatult mitmepoolsust ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni autoriteeti ning tähtsat ja keskset rolli rahvusvahelises süsteemis. Hoolimata maailma muutustest toetab Hiina alati rahu, arengu edendamist, rahvusvahelise korra püsimist ja üleilmse avaliku hüve tagamist. Me ei loobu kunagi mitmepoolsuse, aususe ja õigluse kaitsmisest. Me ei loobu kunagi püüdlusest leida õiglaseid ja mõistlikke lahendusi aktuaalsetele probleemidele ning muuta rahvusvaheline kord ausamaks, õiglasemaks ja mõistlikumaks. Me ei loobu kunagi püüdlusest luua inimestele kui kogukonnale ühist tulevikku. Ja me ei loobu kunagi püüdlusest saavutada säästva arengu eesmärke.

2020. aasta tähistab ka Hiina ja Euroopa Liidu diplomaatiliste suhete 45. aastapäeva. Hiina ja Euroopa Liidu vahel ei ole fundamentaalset huvide konflikti ning meie koostöö on olulisem kui konkurents ja ühiseid arusaamu on rohkem kui lahkarvamusi. Hiina ja Euroopa Liit saavad suurendada võrdsetel alustel peetava dialoogiga vastastikust usaldust, leida kasuliku koostööga mõlemale osalisele soodsaid lahendusi, arutada konstruktiivselt lahkarvamusi ning lahendada tegevuse tõhusama koordineerimise kaudu ühiselt üleilmseid probleeme. President Xi Jinping tõi esile, et Hiina ja Euroopa Liit on kaks arvestatavat jõudu maailmas, kaks suurt turgu ja kaks edukat ühiskonda. Meie tõekspidamised, vastuseis teatud põhimõtetele ja koostöö võivad muuta maailma.

Praegu on koroonavastases võitluses ja kriisist taastumisel otsustav hetk, mistõttu peaksid Hiina ja Euroopa hoidma ühte ja töötama koos, et anda hoogu rahvusvahelisele solidaarsusele ja koostööle. Hoolimata COVID-19 pandeemiast on president Xi Jinping, peaminister Li Keqiang ja teised riigijuhid hoidnud nii telefoni, meili kui ka video teel sidet oma Euroopa ametivendadega. Juunis toimus 22. Hiina ja Euroopa Liidu tippkohtumine. President Xi Jinping oli septembris toimunud Euroopa Liidu, Saksamaa ja Hiina juhtide videokohtumise üks korraldaja koos liidukantsleri Angela Merkeli, ELi eesistuja Charles Micheli ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga. Hiina, Saksamaa ja Euroopa Liit arutasid süvitsi Hiina ja Euroopa Liidu suhteid ning ühist huvi pakkuvaid küsimusi. Kohtumisel tehti mitu edusammu: pooled allkirjastasid geograafilisi tähiseid käsitleva lepingu; teadvustasid käimasolevate kahepoolse investeerimislepingu läbirääkimiste edusamme; leppisid kokku, et Hiina ja EL alustavad kõrgetasemelist keskkonna- ja kliimadialoogi ja koostöödialoogi ning toetavad ja järgivad mitmepoolsuse põhimõtteid.

Hiina oli üks esimesi riike, kes alustas diplomaatilisi suhteid Eestiga ja peab neid siiani väga oluliseks. Hiina ja Eesti on alates pandeemia algusest tihedalt suhelnud ja teineteist toetanud. Hiina riiginõunik ja välisminister Wang Yi saatis kirja Eesti välisminister Urmas Reinsalule, kus avaldas kaastunnet ja toetust. Riiginõunik Wang Yi arutles mais telefoni teel välisminister Urmas Reinsaluga kahe- ja mitmepoolsete suhete ning Hiina ja Eesti koostöö üle. Hiina on järjepidevalt koordineerinud erinevate asutuste tööd, et muuta Eesti jaoks isikukaitsevahendite hankimine lihtsamaks, seades esikohale Eesti vajadused ajal, kui riigi enda tootmisvõimsus ei ole täielikult taastunud ja vajalikke kaitsevahendeid ei ole piisavalt. Seoses Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide koostöösuhetega korraldas Hiina videokonverentse, kus meditsiinieksperdid ja terviseministrid kõnelesid Hiina kogemusest COVID-19 kriisiga ning viiruse vastu võitlemise tulemuslikest meetmetest. Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kohtumistel on Hiina ja Eesti sõlminud ka mitu protokolli heeringa, vadakupulbri, linnuliha ja lõhe ekspordi kohta Eestist Hiinasse. Koostöö kahe riigi vahel on süvenenud ja on üha enam tulemustele suunatud. Aastatel 2012–2019 suurenes põllumajandustoodete eksport Eestist Hiinasse 131%. Hoolimata COVID-19 kriisist kasvas Eesti ekspordimaht Hiinasse selle aasta esimeses pooles võrreldes eelmiste aastatega 14,43%. Inimestevahelised otsekontaktid Hiina ja Eesti vahel on arenenud väga kiiresti. Viimase viie aastaga on Eestit külastavate Hiina turistide arv kolmekordistunud.

  Nii Hiina kui ka Eesti on digiehituse liidrid maailmas, tänu millele saame selles valdkonnas tihedat koostööd teha. Värskeima statistika järgi on maailmas mobiilse interneti kasutajaid 3,5 miljardit ning digimajandus moodustab üle 15% ülemaailmsest SKPst. Hiina digimajandus kasvab samuti jõudsalt. Riigis on üle 900 miljoni netikodaniku, sealhulgas 88 miljonit 5G kasutajat, kelle hulk kasvab kogu aeg. Digimajanduse osakaal moodustab Hiina SKPst rohkem kui kolmandiku. Teisalt on üha suurenevad andmete turvalisusega seotud riskid seadnud ohtu riigi julgeoleku, avaliku huvi ja isiklikud õigused ning toonud digivalitsuste töösse uusi katsumusi. Hiina on avalikustanud ülemaailmse andmete turvalisuse algatuse, et tegeleda nende uute riskide ja probleemidega ning luua ühine küberruum, kus valitseb rahu, turvalisus, koostöö ja kord. Eesti aktiivne osalus ja abistav nõu on oodatud.

Hiina võlgneb oma tänu arengu ja saavutuste eest eelkõige nende inimeste töökusele, tarkusele ja julgusele. Riigile on olnud kasulik ka heatahtlik rahvusvaheline keskkond ja igale osalisele soodne koostöö ülejäänud maailmaga. Kuid Hiina arengust ei ole kasu saanud üksnes Hiina inimesed, vaid kogu maailm. Hiina ettepanek ehitada kõigile maailma inimestele kui kogukonnale ühtne tulevik tähendab koostööd kõigi riikide vahel, mille abil saavutame kõikjal rahu ja jõukuse. Arvestades pidevat üleilmset arengut on Hiina seadnud eesmärgiks rakendada uut kaheetapilist arengusüsteemi, mis seab esikohale riigisisese arengutsükli, kuid annab omakorda hoogu rahvusvahelisele arengule ja vastupidi. Selline arengusüsteem põhineb Hiina suurte turgude tugevustel ja võimsal sisenõudlusel. Hiina ei sulge ülejäänud maailma ees ust, vaid avab end veelgi enam. Kavatseme langetada tariife, lühendada välisinvestorite negatiivset nimekirja, parandada turulepääsu ning muuta turunorme läbipaistvamaks ja ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks, et pakkuda maailmale rohkem võimalusi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee