Poliitika

Keskkonnahoiust, lennundusest ja koroonakriisist andsid riigikogulastele aru Ratas, Aas ja Mart Helme 

Johanna-Kadri Kuusk, 30. september 2020 12:03
Peaminister Jüri Ratas riigikogusFoto: Robin Roots
Kuidas tagab valitsus läbipaistva valitsemise? Mis saab koroona ajal lennundusest? Miks on keskkonna arengukava toppama jäänud? Nendele küsimustele vastasid riigikogu ees peaminister Jüri Ratas, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning siseminister Mart Helme.

Jüri Ratas vastas küsimustele eesti keskkonnapoliitiliste valikute, referendumi, koroonameetmete, kriisi mõjude, Covid-19 esimese laine analüüsi, korruptsiooni, valitsemise, kaksikmoraali ning hariduskorralduse kohta koroonaviiruse teise laine ees. Peaminister vastab samuti küsimustele reisipiirangute, valitsuse tegevuse läbipaistvuse ning laenuraha kasutamise kohta.

Taavi Aas vastasb küsimusele lennunduse, ühenduste ja turismi kohta.

Mart Helme vastas küsimusele mobiilsete kiiruskaamerate kasutamise kohta.

Kas Eesti seisab ka tegelikult keskkonna kaitsmise eest?

Jevgeni Ossinovski tõi välja, et Euroopas on võetud hoiak pürgida kliimaneutraalsuse poole. Samas on Ossinovski sõnul Eesti jäänud pisikesse loetud riikide klubisse, mis ei ole jätkusuutliku keskkonnapoliitika poolt. Ratas lükkab selle väite ümber. „See on keeruline teema, kus on väga palju erinevaid osapooli. Me peame tegema igapäevaselt jõupingutusi, et meie keskkonda hoida,“ sõnas ta. Ta eitas, et on vale väita, nagu oleks Eesti kliimaneutraalsuse ja rohelise majandamise poolt. Lihtsalt Eesti tahab teha selliseid otsuseid teadmistepõhiselt.

Mart Võrklaev uuris, mida on plaaninud Eesti teha, et saaks plasti võimalikult palju taaskasutada ja selle käigus riigieelarves kulusid kokku hoida. Ratase sõnul on Eestil on keskkonnavaldkonnas palju ambitsioonikamad eesmärgid, kui Euroopas üldiselt. „Te küsite, et mida siis Eesti tegema hakkab. Meil on potentsiaali, et plasti taaskasutusse võtta. See sõltub, kui palju me plasti kokku kogume, kuidas me seda hakkame ümber töötlema, et sellest uusi produkte toota. Neid võimalusi on maailmas palju. Ma arvan, et siin saame samme astuda, et plasti rohkem taaskasutada. Peame pingutama selle osas, et seda saavutada ja selle nimel me tööd teeme.“

Lennunduse piirangud ja Nordica

Kristen Michal uuris Taavi Aasalt lennupiirangute kohta valguses, et lendude ja kontaktide piiramise ajal ütlesid ettevõtjad, et see ei ole mõistlik. Michali sõnul ütles ka teaduskoja juht Irja Lutsar nii. Lisaks tõi Michal välja Nordica toetamise teema.

Aas vaidles vastu, et lennupiirangute kehtestamise ''au'' ei kuulu ainult temale. Selles olid kokku leppinud Balti riigid ühiselt. „Seal kokku leppides kohtusid ka riikide terviseministrid ja arutasid, kuidas me laseme inimesi oma piiride vahel liikuma. Me valitsuse kuulasime need argumendid ära ja pidasime neid mõistlikuks ja võttis vastu otsuse. Ma arvan, et kui piirangud kehtima hakkasid, siis olid need mõistlikud. Balti mull töötas. Suve lõpus tekkis tõesti olukord, kus Euroopas hakkas haigestumine kasvama ja kindlasti oli mingil ajal veel mõistlik neid piiranguid hoida,“ rääkis ta. Ta märkis, et valitsus on uue olukorra valguses uuesti lennunduse küsimust arutanud. 

Seoses Nordicaga tunnistas Aas selle olulisust. „Nordica äriplaan, mis on koroonakriisiga kohandatud, on selline, mis tagab ettevõtte jätkusuutliku tegevuse ja säilitab võimekuse Tallinnast teostada otselende,“ sõnas ta ja lisas, et valitsus peab tagama, et Nordicale antud toetust kasutatakse ka otstarbekalt. „Ma ei näe selles midagi kummalist, et koalitsioonipartnerid seda kindlust soovivad ja mina olen vastutava ministrina valmis seda neile andma.“

Kas paneme abielu rahvahääletusele või mitte?

Jaak Juske tõstatas küsimuses peaministrile abielu rahvahääletusele panemise teema. Sotsiaaldemokraat tõi välja, et korraldada rahvahääletus järgmisel sügisel täpselt samal päeval kohalike omavalitsuste valimistega on ebamõistlik. „Kas olete peaministrina valmis taas avama koalitsioonilepingu, et see ebamõistlik küsimus üle vaadata? Kas te ei arva, et praegusest perekonnaseadusest ei piisa?“

Ratas ütles, et koalitsioon on ühine ja tema isiklikult toetab kõiki oma partnereid. Ta märkis, et EKRE on välja töötanud vastava eelnõu, et see referendum korraldada. „Oleme praegu töötanud riigieelarve koostamisega ja saame nüüd lähinädalatel liikuda ka selle referendumi temaatikani. Kui teie alatoon on see, kas me teeme midagi põhiseadusvastast, siis ma ütlen teile, härra Juske, et ma ei toeta mingisugust põhiseadusvastast tegevust. Küll me oleme valmis tegema kohandusi, et see küsimus põhiseadusega vastavusse viia. Lõpuks tuleb see küsimus ka riigikogu ette,“ seletas ta. Ratas tõdes, et hääletuste samal päeval korraldamine võib tõesti tekitada segadust, kuid lisas, et siis peab hääletuse korraldama nii, et kõik oleks selge. 
„Kui te küsite, kas ma toetan praegust perekonnaseadust, siis jah ma toetan seda,“ vastas Ratas Juske teisele küsimusele.

Kas majanduse kriisimeetmed on täppi läinud?

Jürgen Ligi uuris peaministrilt koroonaaegsete majandusmeetmete kohta. Reformierakondlane märkis, et eksperdid ja turuosalised on olnud kriitilised majanduse päästmise paketi osas. „Mis te ise arvate? Kas teeksite midagi teisiti?“

Ratase sõnul on see küsimus tagantjärgi tarkuse kohta. „Kui vaadata seda majandusmeetmete paketti tervikuna, siis ma pean tänama riigikogu, et võtsite vastu lisaeelarve. See aitas majandust väga tugevasti ja saame öelda, et see oli efektiivne ehkki suure maksumusega. Paljud inimesed jäid ikkagi tööhõivesse ja see oli õige meede. Kui me vaatame teisi meetmeid, siis on olnud õige otsus tugevasti toetada kohalikke omavalitsusi. Läbi EASi tehtud meede, siis ka need on olnud head ja kiired. KredExi meetmed on olnud valitsuse tasemel ja me ei ole kõiki taotlusi toetanud. Me peame valitsuses otsustama ja tegema neid võttes arvesse eksporti, nende mõju eelarvele ja majandusele. Need on otsused, mis tulevad maksurahana meile tagasi,“ seletas peaminister. 

Ligi väitis vastuseks, et tegelikult on suur osa toetusrahast seisma jäänud ja paljud väljamaksed on jäänud viimasele minutile. Samuti ei ole Ligi sõnul proportsioonis see, et mõni minister, nagu näiteks maaeluminister Aller, saab väga jämeda vorsti ja teised mitte. „Kas teile tundub, et sellises kriitikast on midagi ka pihta läinud?“

Kriitikanooled uue eelarve pihta

Riina Sikkut päris peaministrilt riigieelarve kohta. „Sellist võimalust riigi elu niimoodi mõjutada ei olegi ühelgi valitsusel varem olnud. Kui vaadata laenuraha ja seni üllatavalt hästi laekunud laenuraha. See kõik annab paketi, millega on võimalik saavutada midagi suurt,“ rääkis ta. Ta lisas, et praegusest eelarvest ei ole paljud olulised küsimused vastuseid saanud. Sikkut soovis teada, mida praeguse eelarvega plaanitakse saavutada.

„Hea ja armas Riina kas sa tõesti nii mõtled? Esiteks mul ei ole informatsiooni, et maksutulud laekuvad hästi, me oleme majanduskriisis. Ja ma räägin põhimõtetest. Praegu tehakse läbi aegade suurim panus teadus-haridustegevusse ja innovatsiooni. See on väga strateegiline otsus. On väga põhimõtteline otsus teha ka läbi aegade suurimad kaitseinvesteeringud ja eraldi kõik see, mis toimub merel. Toon välja ka selle, et summana on ka tehtud läbi aegade suurim erakorraline pensionitõus,“ loetles Ratas vastu.

Sikkut ütles, et need panused on kõik kenad, aga tõi välja, et kui need kulud on määratud kõikideks tulevasteks aastateks, siis sissetulek nende teostamiseks on lühiajaline. „Kuidas sa tagad näiteks 5 aasta pärast, et need kulud kõik püsiks, kui tulud ei ole enam sama suured?“

Ratase sõnul ei kesta kriis igavesti ja majandus taastub. Ta usub, et praeguses eelarves on investeeringuid, mille najalt tuleb Eesti majandus kriisist võidukana välja. „Eelarve koostamine on majandus- ja tervishoiukriisi valguses väga keeruline. Siin on täielik ettemääramatus ja selle valguses on see eelarve tasakaalus ja toimekas,“ sõnas ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee