Poliitika

VIDEO | Koroonakriisist välja tulemise eelarve: kes saab riigilt lisaraha ja kui palju tõuseb pension 

Johanna-Kadri Kuusk, 29. september 2020 14:05
Peaminister Jüri RatasFoto: Robin Roots
Teisipäeval andsid 2020. aasta riigieelarvest ning eelarvestrateegiast aastateks 2021–2024 ülevaate peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ja erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Muu hulgas on oodata vanaduspensioni tõusu järgmisel aastal keskmiselt 20 euro võrra.

Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht üle 11 miljardi euro. Valitsussektori investeeringute maht küündib 2021. aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Euroopa Liidu toetusi on järgmise aasta riigieelarvesse kavandatud ligikaudu 1,4 miljardit eurot.
Peaminister Ratas märkis esimese asjana, et väga keeruline töö on tehtud. „Tänane eelarve on minu meelest saanud sisendit sellest, et see oleks koroonakriisist välja tulemise eelarve. Meil on suur teadmatus tuleviku ees. Oleme sellest hoolimata teinud ka eelarvestrateegia kuni 2024. aastani ja ma olen kindel, et meil on olnud selleks parimad prognoosid, mis parajasti saadaval on. Sellest hoolimata on prognoosidel ja tegelikkusel suured käärid sees,“ sõnas Ratas ja lisas, et koalitsioonil on suur vastutus sellel ebakindlal ajal majandust ja tööhõivet vee peal hoida.

Ratase sõnul on koalitsioonil soov eelarvega toetada nii neid, kes on koroonakriisis räsida saanud ja samas teha investeeringuid näiteks Eesti kaitsevõimesse ning rohe- ja digipöördesse.

„Me tahame võimalikult kiiresti võtta Euroopa Liidu järgmise perioodi vahendeid kasutusele ja selles on meie ministreeriumid teinud tublit tööd. Euroopa toetuste abiga soovime taristut arendada ja tervishoiuasutusi täiustada ja korda teha,“ seletas Ratas. Ta lisas, et eelarve näeb ette ka uue Tallinna haigla projekteerimist ja selle ehitustöid.

Teise suure teemana tõi Ratas välja Eesti varustuskindluse seoses kriisidega. Sinna alla kuuluvad toidu-, ravimi-, isikukaitsetarbekaubad ja seda kõike plaanitakse hakata koguma koostöös erasektoriga.

Ratase sõnul on iga eelarve koostamisel olnud küsimuse all ka teaduse rahastamine. Järgmises eelarves on rahastus ette nähtud nii sellele kui ka hariduse ja ettevõtluse innovatsioonile.

Eelarves ei ole ära unustatud ka kaitseväge. Ratase sõnul on koalitsiooni soov lisaks maa- ja mereväe täiustamisele luua ka kolme kopteriga lisavõimekus meditsiinivaldkonnas. „Need saavad olema väiksemad kopterid kui need PPA omad, mis meil täna kasutuses on,“ sedastas ta. Ratase sõnul on SKP arvnäitaja küll vähenenud, aga sellest hoolimata on riigil kohustus kaitsekulutusteks. Lisaks muudele kaitsekuludele on koalitsioon järgmiseks neljaks aastaks lisanud 66 miljonit eurot rannavalve võimekuse kasvatamiseks. Lennu- ja mereväevõimekuseks on antud 46 miljonit eurot.

Rohepöörde osas on vesiniktehnoloogia kasutusele võtmiseks suunatud 30 miljonit eurot, et tootlusest tarbimiseni oleks loodud rohelisem ahel. Sealhulgas on Ratase sõnul oluline osa ühistranspordi rohelisemaks muutmisel.

Digipööre on samuti teema, mis on kordunud aastast aastasse. Ratase sõnul eraldatakse sellele järgmisel aastal lisaks 10 miljonit eurot.

Rahandusminister Martin Helme sõnas: „See on eelarve, mis esindab ühiskondlikke huve ja kus on oluline osa investeeringutel.“ Ta tuletas meelde, et Eesti majandusel on läinud päris hästi, võrreldes enamiku Euroopa maadega. Selle edu paneb ta valitsuse kevadiste kiirete otsuste arvele.

Eesti valitsussektori võlakoormus kasvab, kuid jääb 2021. aastal ikka Euroopa Liidu madalaimaks, sedastas valitsuse kommunikatsioonibüroo pressiteates. Kriisi tõttu tekkinud eelarve puudujääki ja elavdamismeetmeid on kavas rahastada võlakirjaemissioonide ning laenudega. Järgmisel aastal on valitsussektori võlakoormus 6,6 miljardit eurot ehk 23,6 protsenti SKPst. Prognoosi järgi võtab riigikassa 2021. aastal laenude ja võlakirjadega täiendavaid kohustusi 2,3 miljardit eurot.

2021. aasta riigieelarve eelnõu ja seletuskiri ning riigi eelarvestrateegia aastateks 2021–2024 lõplikud dokumendid valmivad kolmapäevaks. Sel päeval annab peaminister riigieelarve eelnõu üle riigikogule.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee