MÄGI-KARABAHHIS MÜRISTAB: vaenupooli toetavatel suurriikidel on oma huvid

Nii eitas Bakuu otsemaid tuliselt armeenlaste juttu sellest, kuidas vastaspool tohutuid kaotusi kannatas. Samamoodi lükkas Jerevan ümber naabrite jutu, kuidas nood nüüd vaidlusaluse territooriumi „vabastasid“. 

Mõlemad riigid kinnitavad, et hukka on saanud ka tsiviilisikuid. Ent kes täpsemalt, oleneb jällegi sellest, kummalt küsida. Mägi-Karabahhi separatistide sõnul hukkusid naine ja laps, Aserbaidžaani väitel aga üks viieliikmeline aseri perekond.

BBC kirjutab, et aseritele annab ilmselt julgust Türgi jõuline toetus, kellel on Armeeniaga samuti ajalooliselt halvad suhted. „Kahtlemata näitab see rünnak, et Armeenia hammustas liiga suure tüki,“ teatas Türgi president Recep Tayyip Erdogan. Augustis sõnas Aserbaidžaani kaitseminister, et Türgi abiga saab riik täita oma püha kohustuse – ehk teisisõnu, territooriumi üle kontrolli haaramise. Venemaa, kes pigem toetab Armeeniat, kutsub mõlemaid üles relvi viivitamatult maha panema. Olukorra jahutamist paluvad ka ÜRO, Euroopa Liit ning mitmed teisedki rahvusvahelised organisatsioonid.

Venemaa ja Türgi jaoks on see juba kolmas konflikt Liibüa ja Süüria järel, milles nad kaudselt teineteise vastu seisavad. Voice of America vahendab, et Türgi toetus Aserbaidžaanile võib väljendada ka salajast soovi mitte enam nii palju Vene gaasivarudest sõltuda.

„Oleme suuremõõdulisest sõjast vaid sammu kaugusel,“ kommenteeris AFP-le Olesja Vartanjan, rahvusvahelise kriisigrupi Kaukaasia regiooni ekspert. Tema hinnangul oleks konflikti võinud ära hoida vaid mõni kolmas, emotsioonidest vähem kantud osaline. „Praeguse pingeolukorra peamine põhjus on see, et osapoolte vahelt puudus nädalate kaupa igasugune ennetajast rahvusvaheline vahemees,“ lisas ta. Twitteris pahandas Vartanjan, et märke sellest, et midagi hakkab toimuma, võis näha juba tükk aega; need olid nähtavad kõigile, kuid kõik passisid nädalaid lihtsalt niisama, midagi tegemata.

Loe Mägi-Karabahhis toimuvast täpsemalt SIIT.