Maailm

Euroopa Komisjon: euroliidu praegune rändesüsteem ei toimi (1)

Toimetas Greete Kõrvits, 23. september 2020 16:51
Moria pagulaslaagri põlengu järel peavarjuta jäänud inimesed.Foto: Reuters/Scanpix
Euroopa Komisjon teeb arutelude ja hindamiste järel ettepaneku parandada kogu ELi rändesüsteemi. See tähendavat paremate koostöövõimaluste otsimist päritolu- ja transiidiriikidega, tõhusamaid menetlusi, pagulaste paremat lõimimist ning nende inimeste tagasisaatmist, kellel puudub õigus Euroopa riikides viibida.

Komisjon teatas kolmapäeval saadetud pressiteates, et esitas ettepaneku uue rände- ja varjupaigaleppe kohta. See sisaldab täiustatud ja kiiremaid menetlusi, tasakaalustatab riikide vastutuse ja solidaarsuse õiglase jagamise põhimõtted. See on komisjoni hinnangul väga oluline, et taastada usaldus liikmesriikide vahel ning olla kindel, et Euroopa Liit suudab rännet normaalselt hallata.

Samal teemal

Probleemikohtadeks on rahvusvahelist kaitset või paremat elu otsivate inimeste turvalisus, ELi välispiiridel asuvate riikide mure üle jõu käiva rändesurve pärast ning vajadus nendes olukordades näidata solidaarsust. Või teiste ELi liikmesriikide mure selle pärast, et kui välispiiridel menetlusi ei järgita, ei suuda nende varjupaiga-, integratsiooni- või tagasisaatmissüsteemid suurte rändevoogudega enam toime tulla.

Praegune süsteem enam ei toimi ning EL vajab ajutiste lahenduste asemel prognoositavat ja usaldusväärset rände haldamise süsteemi, leiab komisjon.

Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele integreeritud piirimenetlus, mis esimest korda sisaldab sisenemiseelset taustakontrolli, mille käigus tuvastatakse kõik ilma loata ELi välispiire ületavad või pärast otsingu- ja päästeoperatsiooni maabuvad isikud.

See hõlmab ka tervise- ja julgeolekukontrolli, sõrmejälgede võtmist ja registreerimist. Pärast taustakontrolli võib isikud suunata õigesse menetlusse, kas siis piiril teatavatesse kategooriatesse kuuluvate taotlejate jaoks mõeldud menetlusse või tavavarjupaigamenetlusse. Piirimenetluse raames tehakse varjupaiga andmise või tagasisaatmise osas kiired otsused, nii saavad inimesed oma tuleviku osas kiiresti selguse.

Leppe kohaselt oodatakse liikmesriikidelt vastutustundlikkust ja solidaarsust. Liikmesriikide erinevat olukorda ja muutuvat rändesurvet silmas pidades teeb komisjon ettepaneku liikmesriikide paindliku panustamise süsteemi kohta. Parandatakse välispiiride haldamist. Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus, mis peaks tegevust alustama 1. jaanuaril 2021, hakkab vajaduse korral täiendavat abi osutama. Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson sõnas Brüsseli pressikonverentsil korduvalt, et kohustuslikke kvoote riikidele samas ei tule. Ka siis, kui mõni liikmesriik taotleb teistelt solidaarsust, jääb teistele riikidele valik, mismoodi nad oma solidaarsust väljendada soovivad: kas inimeste vastuvõtmisega või muul viisil abistades, nt aidata nende isikute väljasaatmisega, kellel ELi jäämiseks õigust pole.

Leppega saab lähemalt tutvuda Euroopa Komisjoni veebilehel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee