Repliik

Andres Metsoja vastukaja | Henn Põlluaas, kas kaitsevägi saab 2,5% SKTst arvestada ka järgnevatel aastatel? (1)

Andres Metsoja, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Isamaa, 22. september 2020 16:58
Foto: MARIANNE LOORENTS
Henn Põlluaas eksitab Õhtulehe lugejaid seoses riigikaitsekulude ümber lahvatanud vaidlusega. On tähelepanuväärne, kui mitmel korral on ühe koalitsioonierakonna liikmed muutnud oma seisukohti riigikaitse-eelarve teemal.

EKRE esimehe, rahandusminister Martin Helme algne ettepanek oli vähendada kaitse-eelarvet 50 miljoni euro võrra aastas. Kas avalikkuses tõusetunud vastupanu ajel või mingil muul põhjusel toodi mõne aja pärast lauda aga 300 miljonit laenuraha, mille eest teha kaitseinvesteeringuid. Millest tulenes taoline kannapööre , seda teab vaid EKRE juhtkond. Kipun arvama, et pigem sellest, et mängida poliitmänge eelarves laenuraha jagamisel, mitte aga tõelisest soovist riigikaitselisi võimelünki likvideerida. Nii nagu riiki, ehitatakse ka riigikaitset toetudes usaldusele ja ärakuulamisele. Loosungite saatel vastutavate spetsialiste aruteluruumist välja saatmise soov või välismissioonide prestiižiprojektiks nimetamine on näited elust enesest.

Rahandusminister ei küsinud, mida kaitsevägi vajab

Pakutava võimaliku lisaraha juurde pandi kiirelt ka konkreetsed sildid, mis informeerisid, mida ja kellelt osta. Seejuures tuleb mainida, et tänaseni ei ole keegi konkreetseid pakkumisi näinud. Rääkimata sellest, et kaitseväelt rahandusminister ei küsinud, milliseid võimearendusi vajatakse. Kui sellise suunatud pakkumisega oleks välja tulnud mõni riigiamet, nimetaks me seda korruptsiooniks.

Riigikogu esimees on oma artiklis maininud, et selle ühekordse investeeringuga tõstaks me kaitsekulud ca 2,5-le protsendile SKT-st. Kõlab küll uhkelt, kuid seejuures jääb autoril võtmata seisukoht, kas 2,5% SKT-st saab olema jääv suurus. Kas sellega saab kaitsevägi arvestada ka järgnevatel aastatel? Miks? Sest iga uus relvasüsteem vajab inimesi, nende väljaõpet, taristut, hooldust ja varuosi ning mis kõige olulisem: laskemoona, milleta iga relv on kasutu.

Arvestades relvasüsteemide pikka eluiga, on vajalik ette mõelda ja välja arvutada relvasüsteemide elutsükli hind. Kui jätame süsteemse planeerimise tegemata, siis on tegemist enesepettusega – jah, relvasüsteem on olemas, kuid kasutamiseks ja lahingvõimesse integreerimiseks raha ei ole. Ei rahandusminister ega riigikogu esimees ei ole jätkusuutliku rahastuse osas vastuseid andnud.

Eelarve ülejääk on hoopis rahandusministeeriumis

Jutt sellest, et iga aasta on kaitseministeeriumil jäägid, on lihtsalt valikuline info, sest riigikaitsekomisjonis käsitleti rahandusministri juuresolekut teemat sügavalt. Kaitseministeeriumi eelarvest 40% moodustavad investeeringud (hanked ja taristuinvesteeringud), mis tähendab, et võrreldes teiste ministeeriumitega on väga suured hanke- ja ehitusmahud. Eesti riigi tekkepõhises eelarvesüsteemis tekib kulu aga siis, kui ehitus on vastu võetud või kaup kohale jõudnud. Seega ei ole kaitseministeeriumi ülekantud vahendid mitte jääk, vaid hilinenud tarned.

Küll aga tekkis hoopis rahandusministeeriumil eelmine aasta jääk, mis ulatus ligi 35 miljoni euroni...

Nagu juba korduvalt on rõhutatud ning nagu ka eespool välja toon, on riigikaitse planeerimine pikaajaline, et tagada reaalne, mehitatud, motiveeritud, varustatud, relvastatud kaitsevägi, mida suudame ka üleval pidada. Jah, meil on võimelünki ning arutelu selle üle, kuidas suudame riigikaitset arendada tänaseks juba loodud süsteemi lõhkumata, on teretulnud. Kuid on selge, et selle arutelu juures peame kuulama kaitsevaldkonna eksperte ning säilitama ratsionaalsuse, et mitte panna meie vastaseid itsitama, vaid tagada usutav heidutus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee