Repliik

ÜRO esindaja Lesbose traagikast: me ei saa lubada, et elu väärtus langeb tuhka 

Philippe Leclerc, UNHCRi* esindaja Kreekas, 22. september 2020 12:03
Põgenikud Kreekal Lesbose saarel pärast Moria põgenikelaagri põlengut.Foto: Reuters/Scanpix
Traagilised pildid Lesboselt on taas kogu maailma uudistes. Moria vastuvõtu- ja tuvastuskeskus on peaaegu täielikult hävinud ja kogu saare elanikkonda, kohalikke elanikke, pagulasi, migrante testitakse taas. Morias viibinud 12 000 varjupaigataotlejat, neist pooled naised ja lapsed, on taas lageda taeva all.

Alates 2015. aastast on miljon pagulast ja sisserändajat Egeuse merd ületades otsinud Euroopast turvalisust. Kreeka rahvas teab, et sunniviisiline ümberasumine pole miski, millel on kindel algus ja selge lõpp. See eksisteerib seni, kuni inimesi nende endi kodudest eemale tõrjuvad põhjused on endiselt olemas: sõda, vägivald, vabaduse puudumine, absoluutne vaesus ja loodusõnnetused.

Sellest hoolimata teavad kõik viis aastat pärast pagulaste vastuvõtukriisi Euroopas ka seda, et kui kohalik kogukond jäetakse kandma ebaproportsionaalselt suurt koormust, ilma kooskõlastatud ja pikaajalise poliitikata ning piiratud vastutuse jagamisega, on probleem lihtsalt püsiv. Ja see kehtib võrdselt nii pagulaste kohta, kes on ebakindluse lõksus, kui ka kohalike kogukondade kohta, kellel on järjest suurem hüljatuse ja ummikseisu tunne.

Moria tuhas pole kaalul mitte ainult see, kuidas tagada hädavajalik abi kannatanud inimestele. Seal juba tegutsenud organisatsioonid kiirustasid appi ametivõimudele, et aidata kaasa nende jõupingutustele kiirete lahenduste leidmiseks. Moria 400 saatjata last evakueeriti samal päeval mandrile. Selle kiire reageerimise ja poliitilise tahte näite põhjal näeme, et hädavajalikud muutused leiavad tõesti ka aset.

Jah, saarte kogukondade väsimus ja probleemid on tõelised ja pikaajalised. Praktikas vajavad ELi liikmesriigid rohkem toetust. Hiljutine saatjata ja väga haavatavate laste ümberpaigutamise projekt on tõestanud, et see on teostatav. Kuid vaja on ka rahu ja ettevaatlikkust kohalikul, kesksel ja Euroopa tasandil ning valmisolekut lahendusi leida.

Lahendusi ei leita vägivallas, ksenofoobsetes häältes ega poliitilises ekspluateerimises. Lahendused nõuavad vastutuse võtmist ja jõupingutusi muudatuste rakendamiseks, et ummikseis ei jääks püsima. Saarte rajatiste puhastamine peaks jätkuma, kõigi nende elanike ohutus, kaitse ja tervis tuleks tagada, samal ajal tuleks kindlalt kehtestada varjupaiga-, vastuvõtu- ja integratsioonimenetlused.

Kui tuhanded perekonnad on tänaval ja kaotanud oma vähesedki asjad keset meid kõiki mõjutavat pandeemiat, pole küsimus ainult selles, kas ja kuhu saab nende varjupaigaks olevaid telke püsti panna. Kaalul on see, kas laseme tuhka langeda elu, lootuse ja inimkonna väärtused, mida Lesbose rahvas on läbi aegade nii uhkelt austanud ja mis on puudutanud tervet maailma.

*UNHCR - ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee