Kommentaar

Keit Pentus-Rosimannus | Helme amatöörlik rahmimine kahjustab Eesti kaitsevõimet (3)

Keit Pentus-Rosimannus, riigikogu liige, Reformierakond, 21. september 2020 18:05
Foto: Teet Malsroos
Kui teil on naabripoiss, kes ülbitseb ja laiab, lõhub igapäevaselt suhteid ja proovib peremehena toimetada iga teise naabri elutoas, siis ei ole peamine probleem tema retoorika. Probleem on sisus. Sama lugu on praeguses valitsuses ülbitseva EKRE esimehega. Värskeimaks näiteks katse Eesti kaitsekulutusi parteiliselt juhtima hakata ja EKRE suunamisel 300 miljoni eest konkreetselt pakkujalt konkreetset kaupa hankida. 

Karistus Isamaale?

Viimase nädala jooksul meie ees lahti keritud lugu on ju iseenesest lihtne. Ennast valitsuse peremehena tundvat perekond Helmet häirib, et kaitseministeeriumile on rahvusvahelise kokkuleppega antud õigus käsutada 2% SKPst. Lisaks häirib neid, et Isamaa on julgenud Helme tahte vastaselt midagi rääkida riigi kulude kokkuhoiust. „Õiendasid? Hakkasid vastu? Hakka aga kärpima!“ umbes nii käis ilmselt see mõte, kui ainsaks riigieelarve kärbitavaks valdkonnaks võeti kaitsevaldkond. Taustaks teatas valitsuse liige Helme justkui möödaminnes, et kaitsekulutuste 2% polegi kaitsevõimele soovitud mõju avaldanud, vaid läinud „bürokraatlikku rahmeldamisse“. Tagasivõtmine 50-60 miljoni ulatuses olla tema sõnul ratsionaalne tegevus.

Kärpida ei taha? Helme võib ka raha juurde anda. Aga... ainult juhul, kui 300 miljonit eurot läheb konkreetsetesse kohtadesse. Üks tarnija, selle „hind oleks suurusjärgus 50 miljonit“ (EPL 17.9) ja teine tehing „suurusjärgus 250 miljonit“. Pakkumisi, nagu EKRE esimees tunnistas, on juba käidud neile tutvustamas. 

Kui Eesti kaitseväe juht julges avalikult öelda, et tema sellise asjaga nõus olla ei saa, teatasid poolteist aastat tagasi meelsuspolitsei loomise mõttega mänginud partei esindajad, et „tekkinud väga-väga tõsine küsimärk kaitseväe juhataja pädevuses“. Mäletate veel sellesama Helme hüüatust vastusena ühele kogenud diplomaadile aasta tagasi: „Kes sa selline üldse oled, et mingeid küsimusi küsid?“ 

Murendatakse usaldust Eesti vastu

Helme veendumus näib olevat, et riigikaitse tagamine on populistlik „diili“ tegemine. Ostame sõpradelt mingid pauku tegevad kallid torud, unustame ära väljaõppe, hoolduskulud, harjutusalad ja iga uue sõjalise võimekusega kaasnevad logistilised tugivajadused. Tänapäeva riigikaitse ei ole enam „raua“ kokku kuhjamine, vaid ennekõike professionaalsed erioskused, pidev enesetäiendamine ja sisuline võimekus lahingolukorras.

Nüüd proovivad EKRE jutupunkti kirjutajad avalikkust uinutada jutuga tsiviilkontrollist ja sellest, et poliitikute asi ongi otsustada. Õige. Tsiviilkontroll ongi vajalik, aga tsiviilkontrolli sisu ei ole kunagi olnud, et ühe võimuliidu erakonna esimees saabub valmis pakitud kompsukesega ja teatab kellelt ja mida osta tuleb. 

Kogu selle teema juures on aga veel üks tasand. See, mis igal parlamendi ees vande andnud poliitikul kogu aeg kuklas olemas olema peaks. See on kohustus ja vajadus kaitsta ja ehitada liitlassuhteid, mitte murendada usaldust Eesti vastu. Ma olen sellest varemgi kirjutanud, et sõnades, retoorikas ennast suurteks patriootideks nimetav EKRE on valitsuses lammutanud Eesti ja meie liitlaste vahelisi suhteid igas suunas – NATO, Soome, Euroopa Liit, Prantsusmaa president, Saksamaa kantsler, nüüd siis on jõutud otsaga Eesti enda kaitsepoliitika naeruvääristamiseni. Probleem ei ole retoorika. Probleem on sisu. Sisu, mis lükkab meid Euroopa servale, üksi ja mis teeb kaubaks senise, pikalt ehitatud väikese riigi usaldusväärsuse. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee