"Varasemalt, kui kaitsevaldkonna arendamine ei käinud veel arengukavade kohaselt, kerkisidki üles erinevad omapärased ideed, mis hüppasid paika pandud plaani vahele. Need ideed realiseerusid lõpuks selle arvelt, et mingites kohtades täielikult puudus laskemoonavaru!" selgitab Kaitseinvesteeringute keskuse juht Kusti Salm, miks poliitikute uitmõtted kaitsevallas kasuks ei tule.Foto: Robin Roots
Viljar Voog 21. september 2020 19:09
„Kui kõlab sõnum, et ostke praeguse [pikaajalise kaitsekulutuste] plaani sees õhutõrje ja pidage seda üleval, siis lause teine pool peab ütlema, et pange kinni 2. jalaväebrigaad ja kaitseliit – need on rahaliselt võrreldavad tehingud,“ selgitas Kaitseinvesteeringute keskuse juht Kusti Salm, et ainuüksi 300 miljoni euro suuruse laenu võtmine ei tekitaks Eestile keskmaa õhukaitsevõimekust – järgmise 10 aastaga tuleks leida veel 300 miljonit, et süsteemi käigus hoida.

Usutluses Õhtulehega rääkis Salm, miks talle tundub ebatõenäoline rahandusminister Martin Helme lubadus, et võimalik kallis keskmaa õhutõrje süsteem võib lähiaastatel Eestisse jõuda, kas vaenlaste dessant võib tõesti kerge vaevaga Tallinna linnahalli juures maabuda, nagu väitis Mart Helme, ning millised on riiklike kaitsekulutuste järgmised prioriteedid.

Edasi lugemiseks: