Pilt on illustreeriv.Foto: Tiina Kõrtsini
Valeria Filippova 19. september 2020 15:26
Et koolid saaksid tegutseda ja jääksid tegutsema võimalik avatult, on vanemad ilmselt nõus tegema palju kompromisse, et pigem keelata öine alkoholimüük, kui panna koolid kinni, arutasid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" saatejuht Huko Aaspõllu, Eesti Naise peatoimetaja Heidit Kaio ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler. Lisaks räägiti saates ka rahvaküsitlusest ja kaitseväe kulutustest. 

Kuuajaline alkoholipiirang on mõistlik samm

„Siin pole küsimus selles, kas saaks kärakat visata, vaid pigem majanduses, aga seda ei pea elavdama tingimata alkoholimüügiga," ütles Kaio. 

„Kärakavõtmist see iseenesest ei sega," arvas Vedler, lisades, et inimesed oskavad ju poes käia ja üksteise pool kokku saada. 

„Küll aga on selge, et koroonadetektiivide töö on tunduvalt lihtsam, tavaliselt ju teatakse, kes sinu pool käis," lisas ta. Aaspõllu naljatas: „Kui sa ise ei tea, siis sõber ikka teab."

Samas aga tõi Aaspõllu välja, et alkoholipiirangu idee töötab seni, kuni inimesed ei harju teistmoodi pidutsema: „Kui kuu aja jooksul harjutakse ümber, et minnakse pidutsema juba kell kuus, siis see meede ei täida täies mahus seda rolli, mis eeldati."

Koroona laste põlvkond

Ajakirjanikud arutasid selle üle, kuidas koolide sulgemine võib mõjutada õpilaste haridust ning on juba mõjutanud. 

Kaio näitas välja muret õpilaste ja üliõpilaste hariduse üle: „Kas meil tekib mingisugune koroona laste põlvkond, kelle hariduses võivad olla märkimisväärsed lüngad?" 

„Olen kuulnud samasugusest murest ka arstiteaduskonna üliõpilaste käest, kes ei ole saanud praktikumides käia ja ei ole saanud õppida samasuguse õppekava järgi, nagu eelnevad generatsioonid," põhjendas Kaio.

Vedler ütles, et see on küsimus, millele me ei tea vastust, sest tema arvates on see paus olnud väga lühike. Aaspõllu aga märgib, et noore inimese jaoks on see ikka väga pikk aeg.