Sisuturundus

TEE VAHET: millised desovahendid on efektiivsemad kui teised? 

Goodpoint Chemicals OÜ , 18. september 2020, 15:58
Foto: Envato Elements
Kunagi varem ei ole käte hügieen olnud nii aktuaalne teema, kui aastal 2020. Pikalt on peetud käte pesemist vee ja seebiga isikliku hügieeni osaks, kuid 19. sajandi alguses tõusis päevakorda käte antiseptika meditsiinis. Esimesed kätehügieeni juhendid haiglatele koostati alles 1980. aastatel, 2002. aastal HICPACi (Healthcare Infection Control Practices Advisory Committee) poolt välja antud juhistes määratleti alkoholibaasilise vahendiga käte antiseptika hügieeni standardiks tervishoiu asutustes (kus see võimalik on). Käte seebiga pesemine jäeti vaid teatud situatsioonide jaoks.

Tavainimesel, kes meditsiiniga ainult põgusalt kokku puutunud, on antiseptika ja desinfektsiooni maailmas keeruline orienteeruda. Pandeemia ajal tekkis turule palju uusi tegijaid – kuidas aga eristada, milline vahend ka päriselt efektiivne on?

Enamik turul saadaolevaid alkoholibaasilisi käte antiseptikume on kas etanooli, isopropanooli, n-propanooliga või nende alkoholide kombinatsiooniga. Toimeainete kontsentratsiooni väljendatakse kas mahu- (=ml/100ml, % v/v) või kaaluprotsendina (=g/100g, % w/w). Mahuprotsent võib olla mõjutatud temperatuurist, gravitatsioonist ja kontsentratsiooni reaktsioonist. Seega on kaaluprotsendiga väljendatud etanool täpsemini mõõdetav. Alkoholidel on ka erinev efektiivsus. Näiteks on kõige laiema toimespektriga n-propanool, kuid see tekitab juba 30% juures silmadele kahjuliku mõju.

Oluline on teada, et tulenevalt alkoholi koguse erinevast väljendusviisist võivad tekkida valed arusaamad. Etanooli sisaldus käte antiseptikumis peaks olema vahemikus 78,2-80% (w/w), et omada laia efektiivsust ja toimespektrit. Kui klient ostab 80% etanooli sisaldusega toote, kontrollimata kaaluprotsenti (w/w), võib see tähendada, et pakendil on väljendatud mahuprotsenti (v/v) ning reaalne etanooli kogus on 73,5% w/w. Suchomel jt tõestasid oma uurimuses aga, et 73,5% w/w etanooliga käte antiseptikum ei ole piisavalt efektiivne 30 sekundi jooksul. Erinevate alkoholidest segude puhul tuleb kindlasti jälgida, et tootjal oleksid tehtud efektiivsustestid. Euroopas on kasutusel EN standardid, mille alusel testitakse erinevate käte antiseptikumide ja desinfektsiooni toodete efektiivsust. Näiteks kui tootja ütleb, et nende vahend on viiruste vastase toimega, peaks toote etiketil või infolehel olema ka vastav efektiivsustest – EN standarditest on selleks EN 14476, nii ka muude haigustekitajate puhul.

Alkoholide antimikroobne toime avaldub nende võimes denatureerida valku. Nad on tugevalt bakteritsiidsed nahale kandes, kuid neil puudub pikaajaline efektiivsus. Sel põhjusel lisatakse antiseptikumi lahusesse juurde kas kloorheksidiini, kvaternaarseid ammooniumühendeid või oktenidiini, et saavutada remanentne (pikaajaline) toime. Sage alkoholibaasiliste vahendite kasutamine käte antiseptikas võib põhjustada naha kuivust, kui tootele ei ole lisatud niisutajaid või nahahooldusvahendeid. On tõestatud, et alkoholibaasilised lahused või geelid, mis sisaldavad nahahooldusvahendeid, ärritavad ja kuivatavad nahka vähem kui seep.

Aastatel 1992-2002 välja antud publikatsioonide süstemaatiline ülevaade kinnitas taas, et alkoholibaasilised käteantiseptikumid eemaldavad haigustekitajaid efektiivsemalt, kiiremini ja ärritavad nahka vähem kui käte pesemine seebi ning veega. Alkoholil ei ole aga häid puhastusomadusi, seega ei soovitata seda kasutada, kui käed on nähtavalt määrdunud. Antiseptikumi kasutamisel ei tohiks jääda kleepuvat tunnet, vahend peaks aurustuma kiirelt ning käed jääma pehmeks. Vahendit ei tohiks maha pesta ega kuivatada (efektiivsus kaob).

Pindade desinfektsiooniks on klassikaliselt nii alkoholiga kui ilma vahendid. Alkoholi kasutatakse tugevate pindade desinfektsiooniks – lauad, ukselingid, külmik, klaaspinnad jne. Alkoholivaba vahend on selleks, et õrnade materjalidega pindasid desinfitseerida – kumm, plastik, nahk. Kui viimaseid töödelda alkoholiga, siis materjal kahjustub ajapikku. Enamik pindadele mõeldud desinfektante on spreipudelis. Nii käte antiseptikume kui pindade desinfektante ei soovitata pihustada. Põhjuseid on mitmeid – pihustaja hingab ise palju toodet sisse, see võib ärritada hingamisteid ja silmi ning pinnal olevad haigustekitajad võivad sattuda pihustamisel õhku ning jääda hävitamata. Seetõttu ongi käte antiseptikumid klappkorgiga-pumbaga pudelis ning pindade desinfektante järjest enam niiskete salvrättide kujul. Spreipudelis olevat desinfektanti soovitatakse eelnevalt pihustada lähedalt näiteks pabersalvräti peale ning siis sellega pinda töödelda. Nii väheneb õhku paisatava aine hulk. Toiduga kokkupuutuvatele pindadele ei tohiks kasutatav vahend jätta jääkaineid. Kas vahend sobib toiduga kokkupuutuva pinna desinfektsioniks, peaks olema ka toote etiketil kirjas.

Sügisene aeg on viirushaiguste levikuks soodne. Kui pole võimalik käsi vee ja seebiga pesta ning need pole silmnähtavalt määrdunud, tasub kaasas kanda ja kasutada hooldusainetega efektiivset käte antiseptikumi. Kui kodus on keegi viiruse saanud, on soovitatav desinfitseerida üldkasutatavad pinnad.

Eesti firma Goodpoint Chemicals OÜ on tootnud aastast 2009 efektiivseid laia toimespektriga testitud ning registreeritud antiseptikume ja desinfektsioonivahendeid. Aastate jooksul on need tooted olnud igapäevaselt kasutuses paljudes haiglates, hambaraviasutustes, perearstikeskustes, toiduainetööstustes ja ilusalongides nii Eestis kui mujal maailmas. Alates aprillist on võimalik Goodpoint Chemicalsi tooteid soetada mugavalt ka e-poest vitasept.com.

Ole tark tarbija – jälgi toodete etikette ning kasuta desinfektsioonivahendeid ohutult ja mõistlikult! 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee