Poliitika

Õiguskantsleri hinnangul ei tuleks rahvahääletust korraldada samal päeval kohalike omavalitsuste valimistega.

Kas abielu peab jääma mehe ja naise liiduks? Õiguskantsler: kui rahvahääletus ütleks „jah“, peavad poliitikud seda järgima (1)

Toimetas Marvel Riik, 17. september 2020, 13:31
Õiguskantsler Ülle Madise.Foto: Robin Roots
Kui Eestis toimuks rahvahääletus küsimuses „Kas abielu peab jääma mehe ja naise liiduks?“ ja rahvas annaks sellele toetuse, tähendaks see õiguskantsleri Ülle Madise hinnangul siduvat suunda, mida poliitika peab hakkama järgima. Nii sätestab põhiseadus: „Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik.“

Peapiiskop Urmas Viilma küsis õiguskantsler Ülle Madiselt, kas ja kuidas oleks võimalik ilma põhiseadust muutmata kindlustada rahvahääletusel abielu mõiste definitsioon, nagu see on praegu kirjas perekonnaseaduses: abielu on mehe ja naise vahel sõlmitud liit.

Õiguskantsler vastas, et kui rahvahääletusel osalenute enamus vastaks küsimusele „Kas abielu peab jääma mehe ja naise liiduks?“ jaatavalt, ei oleks ilma uue rahvahääletuseta lubatud muuta perekonnaseadust punktis, mis käsitleb abielu mõistet. Kui enamus vastaks küsimusele eitavalt, võib riigikogu perekonnaseaduses olevat abielu definitsiooni muuta.

„Rahvahääletuse tohib korraldada põhiseaduse muutmise eelnõu üle või riigielu küsimuses nii, et küsimus on selge ja vastus saab olla riigiorganeile kohustuslik,“ selgitas Madise. „Koalitsioonileppes pakutud sõnastus ei vasta rahva otsuse kohustuslikkuse nõudele. Kui eesmärk on muuta põhiseadust, tuleb hääletusele panna vastav muudatus ise põhiseaduse muutmise seaduse eelnõuna.“

Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tähendaks seda, et koalitsioonil oleks riigikogus vaja kolmeviiendikulist häälteenamust. Praegune valitsus kavatseb sama tulemini minna teist teed: põhiseadust saab muuta, kui selleks on olemas kahe riigikogu koosseisu nõusolek.

Samas on Madise seisukohal, et rahvahääletust ei tuleks korraldada samal päeval kohalike omavalitsuste valimistega. „Valimiste eraldi päevadel korraldamise kasuks kõneleb muu hulgas märkimisväärselt erinev hääleõiguslike isikute ring,“ tõi ta näiteks. „Seadus näeb ette ka selle, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi ja rahvahääletust korraldavad valimiskomisjonid moodustatakse erinevatel alustel. Sisuliselt tähendab see, et samal päeval toimuvad kahed eraldi valimised.“

Kui kohalikel valimistel on hääleõigus kõigil vähemalt 16aastastel Eesti alalistel elanikel, sealhulgas teiste riikide ja kodakondsuseta kodanikel, siis rahvahääletusel tohivad osaleda vaid vähemalt 18aastased Eesti kodanikud.

„See tähendab, et kohalike valimiste ja rahvahääletuse korraldamine samal päeval toob kaasa valijate eristamise ja koos sellega eeldatavalt palju segadust. Eriti olukorras, kus avalik tähelepanu ja kampaania keskendub eelkõige üleriigilisele küsimusele,“ tõi Madise välja järgmise murekoha.

Praeguses koalitsioonilepingus leidub punkt, et läbi viiakse rahvahääletus küsimuses, kas põhiseaduses tuleks määratleda abielu kui mehe ja naise vaheline liit.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee