Riigireformi muudatusettepanekus kirjutatakse, et presidenti tuleks valida otsevalimistega ehk rahvas peaks saama ise otsustada, kes on järgmine riigipea.
„Eesti vabariik jääks jätkuvalt parlamentaarseks vabariigiks ka otsevalitud vabariigi presidendi puhul. Näiteks, Soomes ja Leedus valib presidendi rahvas, kuid keegi ei kahtle Soome vabariigi ja Leedu vabariigi parlamentaarses iseloomus. Puudub ka vajadus otsevalitud vabariigi presidendi pädevuse laiendamiseks,“ kirjutatakse ettepanekus.
Kui otsevalimisi pole võimalik ellu kutsuda, siis soovitakse muuta vähemalt valimiskordagi ja nii et riigikogu kaalukeel nõrgeneks: riigipea peaks valima valimiskogu, mis koosneb rahvasaadikutest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Samas peaks rahval olema võimalus seada üles oma kandidaat, kui teda toetab vähemalt 20 000 hääleõiguslikku kodanikku.
Muudatusettepanekud tulenevad EKRE ja Keskerakonna riigikogu valimisprogrammidest. Karilaiu sõnul selgitab see ka seda, miks pole muudatuste taga kolmandat koalitsioonierakonda ehk Isamaad. „Tean, et Isamaa on nõus debateerima selle üle, et viia valimine valimiskogusse ja laiendada valijameeste kandepinda, aga viiest parlamendijõust kolm ei toeta otsevalimisi,“ rääkis Keskerakonna aseesimees.
Kuna muudatused puudutavad põhiseadust, tähendaks, et sellele on vaja heakskiitud ka järgmises riigikogu koosseisus. Seega, kui muudatused on vastuvõetavad, võiks neid töös näha 2026. aastal, mitte 2021, kui toimuvad järgmised presidendivalimised.
Karilaid esitas muudatusettepanekud koos EKRE saadikuga Urmas Espenbergiga.
2 kommentaari