Eesti uudised

Tänavusel vähihooajal käis püügil rekordarv harrastajaid 

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 16. september 2020 07:21
VähidFoto: Sven Arbet/Ekspress Meedia
Selle aasta sumedad augustiööd tõid vete äärde viimase viie aasta rekordarvu vähipüüdjaid. Kokku anti luba 1309-le vähipüüdjale, kes omakorda püüdsid kokku 22 275 mõõdus vähki.

„Tänavune püüdjate arvu mõistes rekordhooaeg annab põhjust head meelt tunda, et harrastuspüük on üha populaarsem. Aastad aga pole vennad ning olgugi et vähipüüdjaid oli rohkem kui kunagi varem, jäi saak siiski viimasele kolmele aastale alla. Keskmiselt püüdis tänavu iga vähipüüdja 17 mõõdus vähki,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk ning lisas, et kui püüdjad võtavad välja vaid mõõdulisi vähke, siis tagab see populatsioonide jätkusuutlikkuse.

Samal teemal

Viimaste aastate parim saagikus oli olnud 2018 aastal, kui kogusaak oli 32 374 mõõdus vähki, mis püüti 1051 harrastaja poolt. See teeb napilt 31 mõõdus vähki iga püüdja kohta. Kehvem tulemus on viimase viie aasta saakides ette näidata vaid aastast 2016, kui püüti 19 798 vähki. Samas oli tollal püüdjaid vaid 800, mis teeb keskmiselt inimese kohta saagiks 25.

Vähipüügihooaeg kestab Eestis 1. augustist 31. augustini. Vähki võis tänavu püüda Eestis pea igal pool, välja arvatud mõned erandlikud veekogud. Suurema erandina oli ka sel aastal vähipüük keelatud kogu Hiiu maakonnas.

2020. aastast oli vähipüügil ühe kalastuskaardi piires lubatud püüda kuni viie püügivahendiga ning 100 vähki ööpäevas. Sellise saavutusega saadi augustikuisel püügiperioodil hakkama 90-l korral. Enim lube väljastati Saaremaale, Harjumaale ja Valgamaale. Tegus oldi ka Järvamaal. Muud maakonnad olid tänavustele vähipüüdjatele enam kui poole vähem atraktiivsed.

Tänavused suurimad saagid ongi enim püügikoormust saanud maakondades. Nii püüti Võlupe jõest 2022, Pangodi järvest 3059, Väinjärvest 1696, Punapea jõest 1499, Võhandu jõest 1575, Lõve jõest 1390 mõõdus vähki.

„Vähipüügil on oluline järgida ettevaatusabinõusid, sest jätkuvalt on Eestis levimas vähikatk. Haigus levib eelkõige desinfitseerimata püügivahendite kaudu ning vähendab drastiliselt meie loodusliku vähi asurkonda ja seeläbi püügivõimalusi. Seetõttu on tarvis püügivahendeid igakordselt desinfitseerida,“ selgitas keskkonnaminister ning lisas, et vähikatk inimesele kuidagi ohtlik ei ole. Haiguste ja võõrvähiliikide leviku vältimiseks ei tohi ka juba püütud vähke kuhugi teise veekogusse lasta.

Veel tuletab minister meelde, et peale vähipüüki tuleb esitada ka püügiaruanded. Ilma püügiaruandeid esitamata tulevikus rohkem kalastuskaarte soetada pole võimalik, kuniks aruanne on esitatud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee