Sisuturundus

HOOLITSE ENDA JA LASTE HAMMASTE EEST: kuidas võidelda hambaaukude vastu? 

KliinikPluss Hambaravi, 15. september 2020, 09:53
Foto: Envato Elements
Naeratus on meie visiitkaart ning selle eest tuleb hoolitseda. Kuidas hoida hambad ilusate ja tervetena nii valentinipäeval kui ka ülejäänud aasta, selgitab KliinikPlussi hambaarst Arina Palm-Lillepea.

Inimestel on väga sagedaseks mureks kaaries ehk lihtsamalt öeldes hambaauk. Kaariesele on iseloomulik aeglane krooniline kulg ning ravi puudumisel see progresseerub, kuni hammas on hävinud. Protsess on pöördumatu, teisisõnu iseeneslikku peatumist ei ole.  Samas on võimalik õige hügieeni, toitumise ja fluoriidi aplitseerimisega kaariese kulgu pidurdada selle algstaadiumis remineraliseerides (mineraalid pöörduvad hambapinnale) emaili.

Mis mõjutab hambaaukude teket?

Hambakaariese kulgu mõjutavad mitmed tegurid. Üheks peamiseks on süsivesikutest üleküllastatud toit ja selle pikaajaline kontakt hambapinnaga. Teiseks on suuõõne enda mikroobid ning kolmandaks sülje koostis ja tema füüsikalis-keemilised omadused.  Süljel on tugev neutraliseerimisvõime, mistõttu 1-1,5 tundi pärast happelise toidu söömist taastub sülje pH neutraalpiiri lähedusse (6,8-7,2), seda nimetatakse hammaste isepuhastumisevõimeks sülje abil. Söömise järel moodustub hambapinnal süljest ja toiduosakestest tihedalt kinnitunud katt. See tekib intensiivsemalt inimestel, kel on vähene süljeeritus. Tahke ja tiheda konsistentsiga toidu mälumisel tekib rohkem sülge ning hambad isepuhastuvad paremini. Seda näitab hästi ka asjaolu, et enim auke tekib just nendel pindadel, kus toit sagedamini peetub (hambavahed, mälumispinna vaod, hamba igemepoolne külg).

Hamba pind muutub kollakaks, tuhmiks ja karedaks ning pH happelisemaks. Kui hambakatus suureneb mikroorganismide ja süsivesikute toimel happelisus ning suuõõne pH langeb alla kriitilise piiri (pH alla 6), algab katuga kontaktis oleval hambapinnal demineraliseerumisprotsess. Hambaemaili pinnalt hakkavad eralduma kaltsium-, fosfaat- ja hüdroksiidioonid. Need ained pöörduvad tagasi emaili juhul, kui 2-3 tunni järel on taastunud suus neutraalne keskkond. Lihtsamalt öeldes, pole oluline suhkrut sisaldavate maiustuste hulk, vaid see, kui tihti neid süüakse ja kui kaua need suus viibivad. Iga eine ja näksimise järel hakkavad suuõõnes olevad mikroobid toidus sisalduvate süsivesikute toimel tootma hammastele kahjulikku hapet (seda nimetatakse happerünnakuks). Happerünnak kestab suus kuni kaks tundi pärast söömist, põhjustades hammaste lagunemist.

Õiged söömis- ja joomisharjumused juba lapsepõlvest

Oluline on süüa kindlatel aegadel umbes neli kuni viis korda päevas ilma vahenäksimisteta, sel juhul jõuavad hambad puhata ja normaalne suukeskkond taastuda.

Vahetult pärast söömist on hea abivahend suhkruvaba ja ksülitooliga närimiskummi kasutamine. See aitab suurendada sülje hulka ning saavutada neutraalset pH taset suus. Olulised mineraalained, mis happerünnaku käigus lahkuvad emailipinnalt, saavad rutem sinna naasta ning väheneb hambakahjustuse tekke oht. Tähtis on kujundada õiged söömis- ja joomisharjumused juba lapsepõlves. Söögikordade vahele on kõige parem juua puhast vett, kuna mahla või kohvi joomine hoiab suu keskkonna pidevalt happelisena.

Kindlasti ei ole soovitav hambaid koheselt söömisjärgselt pesta, kuna pärast söömist on pH tase suus happeline ning harjates nõrgenenud emaili kahjustub selle struktuur veelgi.

Foto: Envato Elements

Lastel peaks olema eri hambapasta

Hambakatt eemaldub mehhaanilise puhastamisega – see tähendab, et vaid nätsu närimine ja suu loputamine ei aita. Igapäevaseks hammaste pesuks on vajalikud hambahari, sobilik hambapasta ja hambaniit või hambavaheharjad.

Hambapasta on oluline selleks, et poleerida hambapinnad puhtaks ja varustada lokaalselt hammast vajalike mineraalainetega. Kaariesevastane ennetav mõju seisneb hambapasta fluorisisalduses. Pastat tuleb harjale panna väga vähe – väikese hernetera suurune kogus, rohkema pastakoguse kasutamine ei anna mingit lisaväärtust.

Kuni kolmeaastane laps ei oska veel pastat välja sülitada ning neelab umbes 50% pastast alla. Sel ajal on soovitav kasutada fluorivabasid hambapastasid, et vältida fluoroosiohtu. Kui laps õpib sülitama, võib pasta välja vahetada fluorisisaldusega hambapasta vastu. Laste hambapastas on fluoriidi sisaldus oluliselt madalam kui täiskasvanute pastades, kuni 0,1%. Jälgida tuleks pasta valikul ka nende erinevat teralisust- teralised valgendavad hambapastad pole kindlasti näiteks lapsele sobivad oma liigse abrasiivsuse tõttu. Pikemaajalisel kasutamisel selline pasta kahjustab hambapinda ja muudab selle kaariesele vastuvõetavamaks.

Hambapesu peaks kestma vähemalt kaks minutit

Juhul, kui hambad on kaariesest tugevalt kahjustunud, võib kasutada ka spetsiaalseid remineraliseerivaid pastasid, mida tuleks hammastele kanda pärast nende pesu tavalise hambapastaga ning jätta suhu mõneks minutiks. Selle aja jooksul tungivad vajalikud mineraalid hambasse muutes seda tugevamaks. Samuti on eripastad vajalikud igemehaiguste raviks.

Hambapesu peab kestma vähemalt kaks minutit, see on vajalik, et hambapastas sisalduv fluoriid jõuaks hambasse toimida. Pesu peab aset leidma iga päev hommikul ja õhtul. Hammaste pesemisel hoida harja käes nagu pliiatsit, harjased asetada 45kraadise nurga all igemevakku selliselt, et puhastub hambakael allpool igeme piiri. Puhastada kahe-kolme hamba kaupa kõik hambapinnad. Pesu järgselt sülitada liigne hambapasta välja, eraldi loputada veega pole vaja. Pasta vähesed jäägid suus mõjuvad koos süljega veel edasi tugevdades seeläbi hambaemaili.

Lisavahenditena tuleks kasutada keelekaabitsat, et puhastada ka keel sinna kogunenud katust ja bakteritest ning hambaniiti, et puhastada hambavahed. Ükski hambahari, olenemata nende tootjate poolt reklaamitavatest erikujudest ja „imeharjastest“ ei ulatu puhastama hambavahesid, sealt saab puhastada üksnes hambaniidi ja hambavaheharjadega.

Hambahari peab olema pehme, kuna kõva hambahari kulutab hambaid liigselt ja pikemas perspektiivis põhjustab igeme taandumist hambakaelalt. Hambaharja eluiga on 2-3 kuud, siis tuleb see välja vahetada uue vastu. Kui on näha, et harja harjased on deformeerunud ega hoia enam sirgelt ja on kaotanud elastsuse, on tegemist vale harjamisega. Hambapesu tehnikat tuleks parandada. Tänapäeval on mõnedel hambaharjadel olemas ka indikaatorharjased, näiteks helesinised harjased, mis annavad oma värvimuutusega märku harja väljavahetamise vajadusest. Infot selle kohta peaks otsima hambaharja pakendilt. Soovitav on kasutada sünteetilisest materjalist harjastega harja, kuna see kogub endale külge vähem baktereid kui naturaalharjastega hari.

Peale hambapesu on hea hambahari pesta kuuma vee all ning panna kuivama topsi sisse harjased ülespoole.

Lisaks eelnevale on soovitav käia regulaarselt vähemalt korra aastas hambaarsti vastuvõtul.

Dr. Arina Palm-Lillepea

KliinikPlussi Hambaravi hambaarst

Tulika 19C, Flora Ärimaja

Tallinn

tel 5662 7815, 672 0097

kliinikpluss.ee

Arina Palm-Lillepea

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee