GALERII | Teadlased ja tudengid nõuavad Toompeal teadusrahastuse korrastamist 

„Seisan siin ees, et edastada tervet üliõpilaskonda painavat muret, mis vajab kiiremat lahendust nüüd ja praegu  On aeg heita kõrvale kõik mõttetud vaidlused ja keskenduda kõige olulisemale – meie riigi tulevikule. Ristteel, kuhu oleme täna jõudnud, on vaid kaks lahendust: investeering ja areng või stagnatsioon ja eelarvekärped,“ ütles riigikogu ees Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Eleri Pilliroog. 

„Meile üliõpilastele üle Eesti, on saabunud oluline verstapost, kas ka edaspidi on säilinud ligipääs kvaliteetsele eestikeelsele kõrgharidusele ja jätkusuutlikule teadusele. On kurb näha, et õpetajad ja õpetamine on ühiskonnas väärtustamata,“ lausus Pilliroog ja lisas, et muutuma peab arusaam, et õpetamine ülikoolis toimub ainult õppejõu heast tahtest.

„Kõrge õppekvaliteet tagab kvalifitseeritud spetsialistid, teadlased, õpetajad, arstid ja insenerid. Meie teadussaavutused omavad suurt rolli kõigi eluvaldkondade arendamisel. Pannes kaalukausile oma õppekvaliteedi, teeme karuteene kogu kõrgharidussüsteemile ja ühiskonnale laiemalt. Valitsusele tuleb meelde tuletada, et kõrgharidus ja teadus on vähemalt sama tähtsad kui kõik riigieelarve numbrid.“

Kevadel koguti rahvaalgatuse korras allkirju ettepanekule, et riikliku kõrghariduse toetuseks peaks minema igal aastal 1,5 protsenti ning teadus-arendustegevuse rahastamiseks 1 protsent sisemajanduse kogutoodangust. Esmaspäeval anti ettepanek üle riigikogu esimehele Henn Põlluaasale.

Põlluaas ütles kogunutele, et ta on korraldajate eesmärkidega nõus. „Loomulikult haridusse ja teadustegevusse on lisaraha vaja,“ alustas riigikogu spiiker. Siis aga tulid „agad“: rahasuunamine peab olema sihipärane, eelmine aasta tuli kärpida miljard, see aasta tuleb tegeleda pandeemiaga… „Kui vaatame ringi, siis igale poole oleks raha vaja.“