Poliitika

Mart Helme rändepoliitikast: Eesti inimene ei tohi oma tööst ilma jääda, sest odav Ukraina tööline on juba ees  (14)

Johanna-Kadri Kuusk, Triinu Laan, 11. september 2020 12:45
Mart Helme valitsuse väljasõiduistungil Sagadi mõisas.Foto: Teet Malsroos
Siseminister Mart Helme ja siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus tutvustasid reedel välismaalaste seaduse ja sellega kaasnevalt teiste seaduste muutmise eelnõud, mille eesmärk on korrastada välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja töötamise reegleid.

Siseministri sõnul tuleb praegust õpirände regulatsiooni muuta, sest see ei kaitse piisavalt avalikku korda ja riigi julgeolekut. Töörände korrastamise eesmärk on suunata ettevõtteid eelistama Eesti elanikest tööjõudu ning vähendada Eestis töötamise reeglitega skeemitamist.

„Probleemiks on Eestis varem esindamata ja õpirände tulemusel suurenevad rahvuste kogukonnad, kellel on meist oluliselt erinev ajalooline, kultuuriline ja religioosne taust. Oma maa konfliktid tuuakse asukohariiki kaasa. Kui emamaal on vastastikune sallimatus, siis võib see ka meile üle tulla. Üsna tugev surve on islami pühamute püstitamiseks Eestisse. Need saavad ka radikaalse islami kontsentratsioonikohtadeks, kus kavandatakse ühiskonnaliikmeid ohustavaid meetmeid. Me räägime siin konkreetsest füüsilisest ohust,“ selgitas Helme. Ta lisas, et Eesti on juba praegu tohutult suure demograafilise surve all ega suuda kogu maailma valu ja kannatust kanda. „Suurte arvude seadused on nende numbrite taga ja kui me ei hoia neid numbreid mõistlikkuse piirides, siis me jääme ühel hetkel selle laviini alla,“ lisas ta.

Helme sõnul peab Eesti andma selge sõnumi, et pärast õpingute lõpetamist peavad välismaalased oma koduriiki tagasi pöörduma ja õpiränne ei saa olla vahendiks Eestisse püsivalt elama jäämiseks.

Mis muutub?

Eelnõus võetakse ette Eestisse õppima tulnute perekonnad. Edaspidi ei saaks siia õppima tulnu perekond viisat samadel alustel kui õppur. Õppimiseks elamisloa saanud välismaalane saab edaspidi abikaasa Eestisse kaasa kutsuda alles kaks aastat pärast Eestis õppimise alustamist. Välismaalased, kes on Eestisse elama asunud õppimise eesmärgil ja õpingud lõpetanud, ei saa taotleda elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks. Sellele peab eelnema Eestis elamine muul alusel – kas elamisloaga töötamiseks või ettevõtluseks. Erandiks on vaid doktoriõppe lõpetanud välismaalased.

Juhul kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba õppimiseks, aga ta ei saa õpingutega hakkama või katkestab need, lõpeb tema elamisluba seadusemuudatuste kohaselt 30 päeva pärast õpingute katkestamist. Sama käiks ka tema pereliikmete kohta.

Tööränne muutub keerulisemaks

Eelnõu järgi lubataks edaspidi lühiajaliselt Eestis töötada vaid neil välismaalastel, kellele on antud pikaajaline viisa (D-viisa). Lühiajaline töötamine tehakse keerulisemaks ja selle eesmärgiks on Helme sõnul töökohtade hoidmine enda kodanike jaoks.

Muutub ka hooajatöö tegemise kord. Varasemalt said välismaalased Eestis hooajaliselt töötada 270 päeva 365 päeva jooksul. Koroonakriisi survel on muudatusettepaneku kohaselt kuni 30.04.2022 lubatud hooajatöötajana leiba teenida 183 päeva 365 päeva jooksul ehk 6 kuud aasta jooksul. Välismaalastele, kes töötavad hooajatöötajatena, peab edaspidi maksma palgakriteeriumi järgset palka, mis on statistikaameti viimati avaldatud vastava hooajalise tegevusala aasta keskmine brutokuupalk, hooajalise lihttöö puhul 80 protsenti keskmisest brutokuupalgast.

Need välismaalased, kes Eestisse tööle tulevad, peavad töötama täistööajaga. Poole kohaga töötavaid välismaalasi Annuse sõnul Eesti majandus ei vaja. „Mõte on selles, et kui siin tööturul seda välismaalast vaja ei ole, siis ei peaks ta siia tulema. Me näeme ka mitmeid skeeme tööandjate poolelt nii tööaja kui palgakriteeriumitega. Näiteks see, et töötaja on registreeritud täistööajaga, aga on pool aega kuust palgata puhkusel. Selliste juhtumitega tekib taas küsimus, kas selliseid töötajaid on Eestisse vaja?“

Riik loodab selliste regulatsioonidega motiveerida ettevõtteid kohalikku tööjõudu palkama. „Oleme täiesti ausad, Eesti on eelmise kriisiga täiesti mõistusvastaste sammude astumise tagajärjel saanud riigiks, kus me oma tööjõudu jagame naaberriikidega ja nüüd korvame seda puudust odava tööjõuga vaesematest riikidest. See ei ole jätkusuutlik. Kui me mõtleme, et suvised tööjõuturu toetamise meetmed ei taastu, siis tulevikus ei saa asi nii jätkuda. Inimesed peavad hakkama otsima endale uut tööd ja nad ei saa sellest kohast ilma jääda, kui tööandja ütleb, et tal on odav Ukraina töötaja ees ja mingu otsigu eestlane tööd Soomest või mujalt. Me peame hoidma oma töötajaid,“ kommenteeris Mart Helme. 

Vabariigi valitsus saadab eelnõu menetlemiseks riigikogule.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee