Juhtkiri

Juhtkiri | Koolielu raputatakse ilma koroonatagi? 

ohtuleht.ee, 10. september 2020, 18:47
Kui kevadise viiruselaine ajal oli Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart üks valjuhäälsemaid rangemate piirangute eestkõnelejaid, siis pole sugugi üllatav, et Tallinna nakatumiskordaja tõusmine üle 30 – mis on Eesti üks kõrgemaid näitajaid – on kaasa toonud linnavalitsuse jõulise reaktsiooni. Kolmapäeval otsustati, et käiku läheb nn kollane pandeemiastsenaarium, mis linnaasutuste kõrval mõjutab tugevalt ka pealinna haridusasutuste igapäevast tööd.

Paraku ei paista selline rõhuasetus end õigustavat, kui tegelikult on Tallinna viimased haiguskolded alguse saanud hoopis õhtusel ajal kogunemistest meelelahutusasutustes või erapidudel, ja mitte koolidest. Hämmastust sellise lähenemise üle väljendas ka teadusnõukoja juht viroloogiaprofessor Irja Lutsar, kes peab koolidele seatud piiranguid ebaproportsionaalseteks. Ülereageerimisest hoiduma kutsub ka haridusministeerium: koolidele tuleb jätta otsustusruumi, kas õpetajatele visiiri pähe surumine ja laste kohene osalisele distantsõppele saatmine on ikka mõistlik. 

Vastuolu ei teki mitte üksnes linna ja riigi tegevuste vahel – ööelu reguleerimisel jäävat linna käed lühikeseks, isegi kui nad tahaksid erapidude korraldajaid senisest enam pitsitada –, vaid ka linna enda kommunikatsioonis, kui ühe käega suunatakse lapsed distantsõppele, ent teise käega kutsutakse inimesi vanalinna baaridesse-kohvikutesse, millele linnavõim teeb turismi ärgitamise huvides üürisoodustust.

Laiemalt on probleem muidugi selles, et kabinetis sündinud kriisiplaan võib paberil hea paista ning anda teatavat kindlustunnetki, ent alati pole selle üks ühele elluviimine sugugi mõistlik. Piiranguid, mille rakendamisel on alati oma tagajärjed, ei maksa aga jõustada niisama ja igaks juhuks. Õpilaste saatmisel kodusele õppele pole mõju mitte üksnes laste õppeedukusele, vaid näiteks ka vanemate töökoormusele, pere rahalisele toimetulekule jne. Nii saab vaid nõustuda Eesti lastevanemate liidu juhi Aivar Halleri soovitusega koolidele ja lapsevanematele: „Kui viroloogiaprofessor midagi ütleb, siis tasuks lähtuda temast, mitte poliitikutest, kes võivad tegutseda muudest asjaoludest ajendatuna.“

Mis need muud asjaolud olla võiks, võib igaüks ise mõelda. Piiramatust eetriajast, selgitamaks, mis on ennetusmeetmete ja piirangute vahe, unistaks valimiste-eelsel aastal aga küllap pea iga poliitik.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee