Eesti uudised

Maris Jesse: töötame selle kallal, et Balti mull ei lõhkeks 

Toimetas Hindrek Pärg, 9. september 2020 22:24
Maris JesseFoto: Martin Ahven
Kolmapäeval oli "Esimese stuudio" külaliseks sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. 

"Saan aru Tallinna linnavalitsusest," vastas Jesse küsimusele kolmapäeval vastu võetud pealinna otsusele saata õpilased osaliselt kaugõppele. Asekantsler sõnas, et paarikümne nakatunu lisandumine mitu päeva järjest tuli ehmatavalt ning saab aru nii linna kui ka koolide soovist sellele reageerida. 

Samal teemal

Tallinna linnavalitsuse lisapiiranguid kritiseerisid teadlased, kes pidasid neid asjatuks. "Hirmul võivad olla suured silmad, aga nendega tuleb arvestada. Inimesed peavad õppima viirusega elama ja õppima nakkusriske juhtima," vastas Jesse. 

"Vaatame, mida paar lähipäeva toovad, kui stabiilselt lisanduvad, kas terviseamet teab, kus on kolded ja kas pole üllatusi. Siis saab liigsed hirmud maha võtta ja koolis igapäevast statsionaarset õpet teha," nentis Jesse ning lisas, et kindlasti peaksid koolis käima algklasside ning viienda-kuuenda klasside õpilased. 

Ta sõnas, et suuremad saavad ise hakkama, aga praegu pole teada ka, mida lähipäevade nakatumisnumbrid toovad. "Kui numbrid näitavad, et pole põhjust muretsemiseks, siis Tallinna linnavalitsus koostöös terviseametiga teeb uued plaanid," ütles Jesse ning lisas, et ei saa eeldada, et linnavalitsuses, haridusametis või juhtkondades töötaksid nakkushaigusespetsialistid. "Olukord ja riskid tuleb üle vaadata ja riskide juhtimine paika panna." 

Jesse tõdes, et igalpool Euroopas ja maailmas nägi kevadel, kuidas poliitilisi otsuseid juhtis hirm, mitte teaduspõhine lähenemine. "Ainus, kes jäi ekspertide soovitatud strateegia juurde, oli Rootsi. Inglismaal oli alguses sama, aga seda muudeti päevapealt pärast eksklikuks osutunud prognooside avaldamist. Aasta pärast saab hinnata, kelle strateegia oli õigem haigestumuse, suremuse kui ka majanduse toimetuleku suhtes," ütles Jesse ja tõdes, et jäime karmide meetmete riikide ja Rootsi vahele. Ta lisas, et Eesti asutuste oskused viirusega elamisel on praegu oluliselt parem nendest riikidest, kus ühiskond täielikult suleti. 

Jesse rääkis, et telepildid Hiinast ja Itaaliast olid hirmutavad mitte ainult poliitikutele, vaid ka intensiivravi arstidele. Tema sõnul ütlevad mõned eksperdid tagantjärele, et mõnes küsimuses oldi Eestis liiga karmid, aga tunnistab, et ka kevadel oli ekspertide hulgas eriarvamusi. 

Saatejuht Johannes Tralla küsis Jesselt ka lennupiirangute kohta. "See 25 nakatunu 100 000 elaniku kohta 14 päeva jooksul lepiti kokku mai lõpul ja mõte oli lendude avamise kohta. Suvel toimis hästi, see oli ka kolme Balti riigi vaheline kokkulepe, mis tähendas, et ta juba toona oli omamoodi kompromiss. Aga keegi ei oodanud, et augustis hakkab nakatumine Euroopas nii kiiresti tõusma. Valitsus ei jõudnud selle 25 piiri arutamagi, kui see piir oli ületatud," nentis Jesse. 

Saatejuht küsis, kes on otsustanud sellest 25 nakatunu piirist jäärepäiselt kinni hoida, mida teadlased ei toeta. "Ma ei usu, et siin oleks ühte inimest ega üksikut faktorit," ütles Jesse ja sõnas veelkord, et valitsus ei jõudnud selle arutamiseni. "Arutelud toimuvad praegu, arutelud toimuvad ka Euroopa Liidu siseselt, et seda lahti hoida." 

Kas Eesti on nõus tõstma nakatumiskordajat 50, mida soovitab Euroopa Komisjon? "Ma ei saa vabariigi valitsuse nimel öelda, kui seda pole arutatud. Ettepanek, mille komisjon esitas, on natukene värvirikkam ja nüansseeritum," ning lisas, et lisaks nakatumiskordajale tuleb vaadata testide arvu ning positiivsete testide osakaalu. 

"Vaadates ja kuulates terviseministrite seisukohti, siis tunnetus oli, et ühtsemaid lähenemisi ja reegleid soovitakse," ütles Jesse ning lisas, et keegi ei soovi samasuguseid piiranguid nagu kevadel. 

Kas Balti mull jääb alles või lõhkeb sel nädalal, kui Eesti piirmäärid ületavad neid, millega Läti nõus on? "Töötame selle nimel, et see ei lõhkeks. Täna oli kohtumine ühisosa otsimiseks. Lätlastest peab ka aru saama, et kui Eesti nakatumistõenäosus on nendest neli korda kõrgem, on väga keeruline sealsel valitsusel öelda oma inimestele, et pole lugu ja käime edasi-tagasi edasi. Meie ettepanek lätlastele oli, et tõestame neile, et meil on olukord kontrolli all, et kui meil on kümme nakatunut kuskil koldes ja nemad on isolatsioonis, nad ei tähenda ohtu lätlastele, kes Eestisse tulevad." 

Jesselt ka küsiti, millal hakatakse koroona vastu vaktsineerima. "Mitte lähikuudel. Need eellepingud, mida Euroopa Liidu liikmesriigid koos on ühe lubava vaktsiinitootjaga sõlminud, ja kuuega, kellega läbirääkimised käivad, annavad kindluse, et saame vaktsiini kui see tuleb. Keegi ei saa praegu anda lubadusi, millal see tuleb, aga töö käib, et see tuleb 2021. aasta jooksul." 

Asekantsler ka lisas, et teadlaste praeguse seisukoha järgi pole põhjust arvata, et viirus on muundunud. "See, et praegu on tõsiselt haigestunud nii vähe nii Eestis kui ka Euroopas, on tõenäoliselt seletatav sellega, et praegu on nakatunud rohkem noored, kellel juba kevadel oli tõsiseid haigusnähte vähem. Võimalik on ka see, et praegu testime rohkem." 

Samal teemal

09.08.2020
PEALINN VIIRUSEGA KIMPUS! Terviseamet: Tallinnas pole veel koroonaprobleemi. Koolid osalt distantsõppele viiv linnapea: olukord on kriitiline!
09.08.2020
Tallinna keskhaiglad kehtestavad patsientide külastuskeelu, regionaalhaigla veel mitte
09.08.2020
Tallinnas kehtestatakse kollane stsenaarium: linlastele veel midagi ei keelata, õpetajad peavad kandma visiire
09.08.2020
Terviseameti ülevaade viiruse levikust: noored ei taha eneseisolatsioonis püsida