Juhtkiri

Juhtkiri | Erikomisjonide raportit ei saa ignoreerida (1)

ohtuleht.ee, 9. september 2020, 19:00
Kuigi rahandusminister Martin Helme on seaduslikkuse piires ära kasutanud kõik vahendid, et jätta riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon ja korruptsioonivastane erikomisjon (ning laiemalt avalikkus) seoses USA advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivan palkamise asjaoludega pimedusse kobama – minister pole ilmunud komisjoni ette aru andma ning ütlusi pole andnud tema kaks poliitilist nõunikkugi –, on vastvalminud raporti tarvis kokku kogutud materjal kõnekas ka ilma büroo palkamise eest otseselt vastutava kolmiku panuseta.

Nii selgub, et advokaadibüroo palkamisele eelnenud taustakontroll polnud küllalt põhjalik – st kasutades ära kõiki ministrile kätte saadavaid ressursse ja abikäsi, et maandada Eesti riigile kõikvõimalikke riigisaladuste jagamise jm seonduvaid riske –, sest rahandusministeerium pole taustauuringut tellinud ega teinud. Kui juba varasemast on teada, et välisministeeriumi memo andis neile teadaoleva info põhjal soovituse sõelale jäänud kolmest advokaadibüroost valida üks neist, mille ridades ei figureeri FBI endine peadirektor Louis Freeh, siis ei õnnestunud erikomisjonidel välja selgitada, kuidas selline eelvalik üldse langetati. Teadaolevalt on aga kõigil kolmel bürool sidemed Vene föderatsiooniga. Veelgi enam – Freeh’ büroo poleks pidanud kvalifitseeruma ka valitsuse seatud kriteeriumide järgi.

Nähtavasti ei paindu sellist prohmakat õigustama või kaitsma isegi Helme koalitsioonikaaslaste keel – olgugi et võimuerakonnad on tegutsenud erikomisjonide töö takistamisel kui üks mees –, sest tunnistab ju välisminister Urmas Reinsalugi, et tema poleks sellist lepingut sõlminud. Tema erakonnakaaslane Siim Valmar Kiisler küsib aga otse, mida on ministril varjata. Kas peaminister Jüri Ratas piirdub aga taas valitsuse ministrile kohase isalikult kommete meeldetuletamisega või kuuleme lõpuks ometigi ka tema hinnangut, kas konkreetse advokaadibüroo palkamine oli ikka Eesti jaoks õige samm.

Eraldi teema on see, kas meie riigi poliitiline kultuur on tõepoolest jõudnud sinnamaani, et ministrit peab tööle sundima – käib ju ka riigikogule ja avalikkusele aruandmine palga sisse – seaduse jõuga.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee