Juhtkiri | Kriisi valu jääb erasektori kanda?

ohtuleht.ee, 7. september 2020 18:27

Pärast kevadisi hirmujutte kahekohalisest majanduslanguse protsendist mõjub rahandusministeeriumi värskeim prognoos – majandus kahaneb tänavu 5,5% ja tuleval aastal suisa kasvab 4,5% – justkui rõõmusõnum. Kardeti ju palju hullemat. Kuigi kriisi põhi võibki ju möödas olla, pole sellega rasked ajad siiski veel seljatatud, sest 2020. aasta algusega võrreldes samaväärsele jõukuse tasemele jõuame alles 2022. aastal. Pealegi põhineb kogu prognoos eeldustel, et uusi liikumispiiranguid ei tule ning koroonaviiruse levikule õnnestub järgmise aasta samaks ajaks piir panna, mis pole kahjuks sugugi iseenesestmõistetav.

Ja kui Eesti riigil jagub laenuvõimekust kauemaks ning optimistlikumate arvajate sõnul ei pea laenu kunagi tagasi maksmagi, pole laenukoormuse mitmekordistumine (2024. aastal peaks see jõudma 31%-ni SKPst) sugugi tühiasi – kasvada võivad näiteks intressimäärad, nagu hoiatab Eesti Panga president Madis Müller. Pealegi alahindab vaade, et kriis elatakse laenurahade toel kenasti üle, neid pingutusi, mida on teinud ja on tegemas erasektor – palgatoetuse abil edasi lükatud suurkoondamised ähvardavad tõeks saada juba sel sügisel ning pole oodata, et tööpuuduse määr lähiaastatel kriisieelsele tasemele langeks. Lisaks näeme tuleval aastal hinnatõuse arvesse võttes 0,9% reaalpalga langust.

Selle eest, kuidas uute oludega kohanemise koormust on ebaproportsionaalselt suures osas kandmas just erasektor, hoiatas majandusteadlane Ardo Hansson juba kevadel. Tuleva aasta riigieelarve koostamise eel, mille oluliseks sisendiks ongi majandusprognoos, avaliku sektori kärpeid siiski ette ei nähta, nagu on igal võimalusel rõhutanud rahandusminister Martin Helme.

Teisalt sünnib riigieelarve koalitsioonierakondade ühiste pingutuste tulemusel ja oma kaalukas sõna võiks siin öelda olla erakonnal Isamaa, kes võimuerakondadest ainsana näib muretsevat riigieelarve tasakaalu pärast ning kelle auesimees Mart Laar tõdes alles paar päeva tagasi, et kriisi tuleks kasutada just nimelt selleks, et kärpida raskelt Eesti riigi õlgadel lasuvat riigiaparaati.