Eesti uudised

Irja Lutsar: koroonaviirusega ei tohi tekkida riikidel „naabrist parem“ mentaliteeti 

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 7. september 2020 09:24
Viroloogiaprofessor Irja Lutsar Foto: Aldo Luud
Viroloogiaprofessor Irja Lutsar teatas, et koroonaviiruse leviku hindamiseks arvutatav nakkuskordaja ei tohiks olla riikidele aluseks omavahel võistelda.

„Viimasel nädalal on kuumaks teemaks tõusnud koroonaviirusega seotud mõõdikud ja neist on saanud vahend, et riike omavahel võrrelda, neid headeks ja halbadeks liigitada ning siis ka vastavaid meetmeid ette võtta. Mõõdikud on loodud ennekõike hoidmaks viiruse levikut riigis niisugusel tasemel, et meditsiinisüsteem ülekoormatud poleks ja Covid-19 haigete, aga ka teiste haigustega, hakkama saaks. Mõõdikud on enim informatiivsed ühe riigi siseselt ja sobivad vähem erinevate riikide võrdlemiseks. Koroonaviiruse pandeemiast ei tohiks saada naabrite omavaheline võistlus kuigi nii inimlik on tahe olla naabrist parem,“ teatas ta ja lisas, et enne põhjapanevate järelduste tegemist peaksime vaatama, mida need mõõdikud tähendavad ja kuidas need tekkinud on.

Samal teemal

Lutsaseletas, et tema parima arusaamise juures ei ole ükski mõõdik tekkinud uuringute tulemusel, vaid on ekspertarvamused. „Viimane ei pruugi sugugi vale olla,“ lisas ta.

Lutsar toob näiteks erinevaid praegu kasutusel olevaid mõõdikuid ja seda, kuidas neid kasutatakse. Nakkuskordaja ehk nakatumine 100 000 inimese kohta viimase kahe nädala jooksul on üks number, mida ECDC arvutab igapäevaselt kõigi EU riikide ja UK kohta. Samas toob Lutsar välja, et erinevate riikide puhul on vaja vaadata ka muid parameetreid, nagu näiteks kui palju 100 000 elaniku koht ateste tehakse, milline on nende testide positiivsuse määr ja kui suur osa riigi intensiivravi kohtadest on hõivatud. Piirväärtusi ECDC Lutsari sõnul ei paku. 

„Tundub, et need näitajad on parimad iseloomustamaks piirkondi mitte terveid riike. Suurtes riikides, kus nakatumine on väga ebaühtlane, võivad need liiga ebatäpseks osutuda ning ei täida eesmärki milleks need loodud on,“ märkis Lutsar. Ta tõi näiteks New Yorgi, mille linnapea on kehtestanud, et linnas ei pea karantiini jääma need, kes tulevad osariikidest, kus nakatumine on alla 10/100 000 isiku kohta viimase nädala päeva jooksul. Samas Soome nõuab 14 päevast karantiini kõigilt isikutelt, kes tulevad riikidest, kus 14 päevane uute juhtude arv on rohkem kui 8-10/100 000 kohta, mis on Lutsari sõnul üks kõige konservatiivsemaid nõudmisi maailmas. 

Eraldi võtab Lutsar ette Balti mulli. „Kevadel lepiti kokku, et 14 päevast karantiini nõutakse neilt reisijatelt, kes tulevad riikidest, kus 14 päevane uute juhtude arv on rohkem kui 16/100 000 kohta (tõe huvides oli esialgne arv <15/100 000). See mõõdik kujunes pigem vastastikkuse kokkuleppe tulemusel ja aluseks võeti EUs kolmandate riikide kodanikele kehtestatud mõõdik. Lisafaktorite hindamist see mõõdik ei sisalda.“

Eelnimetatute ja muude näidete taustal tuletas Lutsar taas meelde, et lisaks erinevale testide hulgale või testimise soovitustele, on riikidel ka erinev nakatumiste registreerimise taktika. „Enamuses riikides lähevad kirja vaid esmakordselt PCR-ga kinnitatud juhud, kuid on ka neid, kes registreerivad ka kliiniliselt diagnoositud juhud (nt. Belgia) või siis PCR ja/või antikehade testiga kinnitatud juhud (nt. Hispaania). Samuti pole mitte kõikide riikide registreerimissüsteemid nii operatiivsed kui Eestis. Näiteks Rootsi ei raporteeri nädalavahetustel ja seega on kõrged nakatumise näitajad just esmaspäeviti või suurtes riikides võtab valideerimine aega päevi mõnikord isegi nädala ja seega on suured päevased kõikumised. Lisaks arvutavad mõned riigid mitteresidendid statistikast välja. See toimub praegu Luksemburgis ja sellega on vähemalt osaliselt seletatud see, et nende nakatumist määr on miinuses,“ loetles Lutsar näiteid erinevatest riikidest.

Mis võiks olla Eesti tee? Lutsari sõnul võiks Eesti reisimise seisukohalt nõustuda ECDC soovitustega, aga seejuures peab arvestama, et uute nakatunute hulk võib tõusta kuna suures enamuses EU riikides on uusi nakatunuid rohkem kui Eestis. „Seda võiks leevendada testimise nõue piiril neile, kes tulevad Eestist kõrgema nakatumisega riikidest. Enne aga kui seda rakendada peaks vaatama kui efektiivseks on osutunud praegu käimasolev piiril testimine,“ sõnas ta.

 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee