Kommentaar

Kajar Kase | Ma olen nakatunud koroonaviirusega? Armas taevas, ma olen kolle! 

Kajar Kase, kolumnist, 11. september 2020, 15:49
Õigupoolest on hetk, mil sind see teadmine sind tabab, väga nõme. Erilisi sümptomeid ei olegi, kerge nohu ja kraadiklaas näitab 37,2 palavikku. Aga see-eest on palju kurje mõtteid. Esiteks, et kust kurat ma selle koroona siis nüüd üles korjasin. Ma ei teinud ju midagi valesti! Noh, okei. Võrreldes märtsikuuga oleme me kõik oma tegutsemist oluliselt vabamaks lasknud. 

Jah, ma käisin viiepäevasel puhkusereisil Itaalias ja logistikamurede tõttu veetsin ka päeva Saksamaal. Aga see oli veel augusti neljandal nädalal, kui nendes riikides nakatumisnäitaja - tõsi, napilt - oli alla selle taseme, kust alates peab jääma karantiini. Ja ma kandsin seal peaaegu kogu aeg maski! Neljas lennukis, Frankfurdi lennujaamas, Veneetsia kuulsas kanalibussis vaporettos, mitmes kunstimuuseumis, doodžide palees. See on nendes riikides nimelt ka kohustuslik. 

Tõsi, kui sa lähed restorani, siis võid maski ära võtta, sest kuidas sa siis muidu sööd või jood. Aga ma käisin siseruumides restoranis ainult üks kord! Kuigi, kui nüüd meenutada, siis just tookord, Veronas, toodi meile ilmselt Lääne-Euroopa suurim singi-vorstivaagen, mis istus laua peal omajagu aega. 

Jah, tagantjärgi tark olles tuleb tunnistada, et neid hetki, kus ma võisin viiruse saada, ikkagi oli. Kohe järgmiseks mõtled sa tagasi kõigile inimestele, kellega sa oled kokku puutunud. Sest sa pead hakkama neid kõiki teavitama, et ka nemad võivad olla juba haigestunud ja kedagi edasi nakatanud. Kuigi ega neid inimesi ju nii palju ei ole. Või noh, oma vanematega muidugi kohtusin pärast reisi, sõime õhtust ja rääkisime, mul ju karantiinikohustust ei olnud. Õudne, kui nemad ka haigeks jäävad, siis võib olla suur jama, nad juba ka riskigrupi piiril. 

Ja siis juhtus kuidagi nii, et kolm erinevat õhtut istusin oma sõpradega. Pagan, need on jõudnud ka kindlasti vahepeal tööl käia ja tont teab mida teha. Ahjaa, kõige hullem, ma käisin ju ise ka tööl, koosolekul. Istusin tunni paarikümne inimesega ühes toas. 

Armas taevas, ma olen kolle! Äkki see kõik läheb siiski mööda? Inimesel ikka võib ju sügise hakul nohu olla või isegi kui koroona, siis ma ei pea ju neile kõigile inimestele ütlema? See on nagu… mingi 30 telefonikõnet, et: ”Kuule, halvad uudised, ma võisin sind nakatada, sa pead minema laskma endale poolemeetrise vatitiku ninast sisse pista umbes pooleks tunniks.”

Need mõtted käisid mul kusagil kolme minutiga peast läbi üleeile, kui ma endal palaviku avastasin. Otsustasin, et vastutustundlik on võtta ennast kokku ja minna testile - mille tulemus on, taevale tänu, negatiivne. 

Vabandust, et ma seda teile kohe ei öelnud! Sest loo moraal on ikkagi see, et me kõik saame siin Eestis viiruse leviku piiramiseks teha palju rohkem, kui me täna teeme. Ja me ju ka mäletame, mida tegema peab. Piirake vältimatuid sotsiaalseid kontakte, kandke rahvarohketes siseruumides maski, peske käsi, püsige kodus, kui olete kusagil nakkusohtlikus kohas käinud. Äsja teatati Harjumaal 18 haigestunust, kellest 12 ei tea, kust nad viiruse said. See tähendab, et meil toimub riigisisene levik. Lätiga võrreldes oleme jala täitsa sirgeks lasknud, mis tähendab, et sinna minnes ähvardab nüüd karantiin.

Meie kõigi huvides on, et suudame vaktsiini saabumiseni hoida koolid-lasteaiad lahti ja tööelu vähegi normaalsetes rööbastes. Ja me saame sellega kindlasti ka hakkama, aga selleks on vaja pisut pingutada ja mõnedest suurematest pidudest-kokkusaamistest loobuda. Jõuame küll!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee