Krimi

Lisatud Martin Halliku kommentaar!

Martin Hallik: mulle on osaks saanud kaks aastat avalikku alandust ja mõnitamist, sest avalikkusele on räigelt valetatud (1)

Toimetas Hindrek Pärg, 3. september 2020, 16:31
Martin HallikFoto: Aldo Luud
Tartu Ringkonnakohus tühistas neljapäeval Tartu Maakohtu 18. märtsi otsuse ning mõistis endise Tartu ülikooli raamatukogu juhi Martin Halliku talle esitatud süüdistuses õigeks.

Martin Hallik tunnistati maakohtus 18. märtsil seksuaalkuriteos süüdi ning  kohus mõistis talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Toona otsustas kohus, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane kaks aastat kestva katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks mõisteti tal mittevaralise kahju hüvitisena välja 5000 eurot kannatanu kasuks.

Samal teemal

"Eelmisel nädalal sai kaks aastat päevast, kui see ülekohtune pealekaebus avalikuks sai. Olen kogu see aeg rääkinud, et ma ei ole sooritanud mitte ühtegi kuritegu. Ma pole kunagi mitte kedagi millekski sundinud, pole ära kasutanud oma tööalast võimu isiklikes huvides," teatas Hallik pressile saadetud avalduses. 

Halliku sõnul oli kogu kriminaalasi tema vastu olnud tugevas seoses töövaidlusega, mis tal oli Tartu Ülikooliga. "Selle kohta on ühesed tõendid, mida ma väga sooviks avaldada, aga ma ei saa praegu teha, sest protsess on olnud kinnine. Seetõttu olen ma väga tänulik ringkonnakohtule, kes oma tänases teates on siiski küllaltki paljuütlev ja selgitab, kuidas asja eest teist taga on mulle süstemaatiliselt meelevaldseid etteheiteid tehtud. See algas peale ühest kaebajast, kuid kiiresti ja mõtlematult liitusid selle kampaaniaga ka osad kolleegid, tööandja ja paraku osa meediast. Õiguskaitseorganid veel takkapihta." 

Hallik väitis, et kaebajapoolsed tunnistajad kooskõlastasid ütlusi, jätmaks temast halba muljet. "Ma jään enda juurde, et kaebaja valetas minu kohta nii Tartu Ülikoolile kui veelgi suuremas ulatuses prokurörile. Kaebaja valetas ka kohtus, tehes seda suures ulatuses ja olulistes aspektides. Oli ka vähemalt üks tunnistaja, kes valetas ühemõtteliselt ja selgelt. Ka selle kohta on tõendid. Kuid vale ka paljude inimeste poolt korratuna ei muutu ikkagi tõeks."

"Mulle on osaks saanud kaks aastat avalikku alandust ja mõnitamist, sest avalikkusele on räigelt valetatud. Seda hingelist valu, mida sellega on tekitatud, on raske kirjeldada," rõhutas Hallik ning lisas, et igasugused etteheited süütegude toimepanemises on osutunud alusetuks. "Ka ahistamise paragrahvi alusel algatatud väärteomenetlus lõppes pärast üheksa kuu pikkust uurimist ilma süüdistust esitamata. Seda kõike arvesse võttes oligi maakohtu negatiivne otsus kevadel pehmelt öeldes üllatav. Tänane ringkonnakohtu otsus seevastu asetas maailma tagasi jalule."

Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni Halliku kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs, kes palus kõrgema astme kohtul otsus tühistada ja Hallik talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Lisaks taotleti jätta kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata ning hüvitada Hallikule menetluskulud. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni ka prokuratuur, kes taotles otsuse tühistamist osaliselt – nemad soovisid Hallikule kaheaastast vangistust, mille kandmise algust loetaks alates süüdimõistetu vanglasse saabumisest.

Tartu Ringkonnakohus arutas kriminaalasja kinnisel kohtuistungil ning tegi täna 3. septembril otsuse, millega rahuldas Halliku kaitsja apellatsiooni ning mõistis Martin Halliku talle esitatud süüdistuses õigeks. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis asja analüüsides, et puuduvad ühesed tõendid, et endine raamatukogujuht kasutas teadlikult enda huvides ära mõjuvõimu selleks, et toime panna süüdistusaktis nimetatud tegusid.

Ringkonnakohtu arvates ei nähtu maakohtu otsusest põhjendusi, millest pidi süüdistatav aru saama, et kannatanu tunnetas tema käitumist sunnina. „Sõltuvussuhte ärakasutamine tähendab seda, et toimepanija kuritarvitab tahtlikult kannatanu sõltuvust temast, mis objektiivselt võimaldab või lihtsustab suguühte või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemist. Süüdistatava (vähemalt kaudne) tahtlus peab hõlmama intellektuaalse elemendi osas teadmist, et ohver nõustub temaga suguühtesse astuma vaid seetõttu, et ta sõltuvussuhtest johtuvalt ei lähtunud käitumisotsuste tegemisel enda vabast tahtekujundusest. Kui toimepanija kannatanu tegeliku tahte osas eksib, ei pane ta tegu toime tahtlikult,“ toob ringkonnakohus tehtud otsuses välja.

Kohtukolleegiumi arvates on maakohtu otsus põhistamata küsimuses, kuidas kasutas Hallik oma juhipositsiooni teadlikult ära. Arusaamatuks jääb seegi, millistest faktilistest asjaoludest kohus järeldas süüdistatava teadmist, et kannatanul alluvana on keeruline tema lähenemiskatseid tõrjuda. Ringkonnakohtu arvates on taoline seisukoht meelevaldne. Nimelt ei ole kannatanu oma ütlustes viidanud ühelegi asjaolule, millest saaks järeldada, et Hallik oleks teda reaalselt mõjutanud, ähvardanud või muul moel temaga manipuleerinud, panemaks toime süüdistuses nimetatud tegusid.

„Kohtu hinnangul ei ole antud asjas tõendeid väitmaks, et võimu ärakasutamine oleks M. Halliku jaoks olnud vahend kannatanu tegeliku tahte allasurumiseks ja seeläbi soovitud seksuaaltegevusteni jõudmiseks,“ toob ringkonnakohus tehtud otsuses välja.

Halliku õigeksmõistmise järgselt jäeti prokuratuuri apellatsioon rahuldamata. 

Kohtuotsusega mõisteti riigieelarvest endise raamatukogujuhi Halliku kasuks välja apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 4698 eurot ning maakohtu menetluses tekkinud mõistliku suurusega kaitsjatasu summas 30 834 eurot. Kannatanule tekkinud esindajatasu mõistis kohus välja summas 2214 eurot ning maakohtu menetluses tekkinud esindajatasu summas 22 362 eurot.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee