Juhtkiri

Juhtkiri | Iga su samm läheb kirja riigi logiraamatusse? 

Ohtuleht.ee, 24. august 2020 18:13
Alles jõudis president roosiaia kõnes vabaduste kadumise eest hoiatada, et 2020 ei tohi olla aasta, mil hakkasime ilma jääma oma vabadustest, kui mõni päev hiljem tuligi sotsiaalministeerium välja kavaga hakata kirja panema ja säilitama restorani- ja teatrikülastajate nimesid ja kontaktandmeid.

On mõistetav, et viiruse leviku ennetamiseks proovitakse leida töötavaid lahendusi ning et nakatunu tuvastamisel saaks välja selgitada ka tema lähinaabruses istunud isikud. Kuid sellega kaasneb oht, et igaks juhuks kogutakse andmeid natuke rohkem kui vaja ja need võivad sattuda teadmata kelle kätte. Kui isegi politsei andmebaasides jätkub töise vajaduseta uudishimutsevaid korravalvureid ja meedikudki loevad salaja tuntud inimeste haiguslugusid, siis kuidas saavad inimeste isikuandmed olema kaitstud, kui andmebaase klientide kohta hakkavad pidama mitte ainult teatrid ja restoranid, vaid ka ööklubid, striptiisi- ja homobaarid jmt asutused? Neid nimekirju saab ju kasutada ka niisama uudishimu rahuldamiseks, kuulujuttude levitamiseks, isegi šantaažiks. 

Õige hõlma ei hakka küll keegi, kuid kas me oleme valmis selliseks totaalseks jälgimisühiskonnaks, isegi kui see puudutab viiruse kontrolli all hoidmist? Selline kohustuslik registreerimisnõue lõhnab pigem kombluspolitsei asutamise järele ja võib peletada klientuuri veelgi efektiivsemalt kui hirm nakatumise ees. Kui riigikogu loob andmete kogumiseks juriidilise aluse, võimegi olla jõudmas presidendi hoiatatud vabaduste kadumiseni.

Samamoodi kõlab esmapilgul hästi sotsiaalministeeriumi pakutav uus ühiskondlik norm, et kooli, tööle või teatrisse nohuga enam ei lähe. Riik tahab kehtestada ühiskondliku normi, ise omalt poolt lillegi liigutamata või normi juurutamisele kaasa aitamata. Kuna meie kliimas valitsebki sügisest kevadeni enamasti lakkamatu nohu, siis kuidas pidevat töölt puudumist vormistada? 

Viiruse esimese laine haripunktis kehtinud ise haiguslehe avamise võimalus oli vaid ajutine. Samuti hüvitas riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva vaid märtsist maini. Kui autojuht või kassapidaja nohuga tööle ei lähe, laseb tööandja ta lahti või jääb töötaja paremal juhul palgast ilma. Uuel normil oleks jumet näiteks siis, kui riik maksaks kinni kõik nohuga koju jäämise päevad. Ministeeriumilt ootaks naivismi asemel tõsisemalt võetavamaid lahendusi.