Eesti uudised

Uuest lodjakojast saab soovi korral kasvõi tsirkusemaneež

Lodjamees Priit Jagomägi: uut lodjakoda ehitati nagu rätsepaülikonda (2)

Asso Ladva, 24. august 2020 15:47
ÕNNELIK MEES: Emajõe Lodjaseltsi eestvedaja Priit Jagomägi tunnistab, et teistel laevaseltsidel ei ole kaugeltki nii häid tingimusi kui lodjaseltsil.Foto: Asso Ladva
„Siia saab kasvõi peene tualeti ja tikk-kontsaga sisse tulla, eelmine oli muldpõrandaga, seal oleks see raske olnud. Näe, hiljuti tehti lodja peal tsirkust, artistid tulid nüüd koda üle vaatama ja ütlevad, et päris seitset meetrit kõrgust ei ole, aga võib-olla hakkab siin isegi tsirkust saama,“ kirjeldab Emajõe Lodjaseltsi juht Priit Jagomägi vastvalminud lodjakoda.

Lodi Jõmmu sai vette 2006. aasta aprillis ja sellest ajast alates on lodjamehed ja –naised unistanud korralikust töökojast, kus ajaloolisi laevu ehitada ja korrastada. Tartu abilinnapea Raimond Tamm räägib, et uus lodjakoda on rahvale avatud ja seda haldav selts on välja mõelnud mitmeid atraktsioone erinevale publikule. Jagomägi muigab, et eks tsirkus läheb ka selle alla.

Tehtud tellija soovide järgi

Kolmnurkse kujuga majakesi on Emajõe kaldal kokku kolm. Kõige suurem on töökoda koos vajalike abiruumide ja auditooriumiga. Selle kõrval on paadikuur, mille all saavad veesõidukid talvituda, peale selle ootab seal konserveerimist viimase tõelise lodja vrakk. Kolmas hoone sai vetelpäästjatele ja rannas peesitajaile.

„Lodjakoja ehitamise jutt algas sellest, et mida me teeme ja mida meil vaja läheb,“ meenutab Jagomägi. „Selle järgi hakkasid arhitektid seda kaunisse vormi valama. Nüüd on ta valmis ja ma ei ole mujal maailmas sellist töökoda näinud. Tavaliselt ehitatakse laevu ikka sellistes ajutistes kuurides või suisa lageda taeva all.“

„Kogu kompleksist on kasu ka rannas olijatele, sest koos lodjakojaga valmis vetelpäästjate maja, kus ka tualettruumid rannalistele,“ lisab abilinnapea. „Oktoobriks valmib slipp, mis on avalikuks kasutamiseks, nii et siit saavad kõik oma paate vette lasta.“

Vana koda juba uues kohas

„Esimene lodjakoda oli mõeldud ajutisena ainult pooleteiseks aastaks,“ muheleb Jagomägi. „Maksis 20 tuhat krooni ja see oli omal ajal suur raha. Püsti oli ajutine koda 14 aastat, selles tehti valmis neli suurt laeva ja palju väiksemaid paate, aga see on meil alles. Sõidutasime selle  Kvissentali Madruse tänava lõppu. See on rauast laevade taastamise jaoks ja teeme muid mustemaid töid. Nii et koos uue koja valmimisega laienes lodjakoda mitmesse kohta.“

Uues töökojas, kus mõlemas otsas suured uksed, lae all kraana ja paigas muud riistad, on juba põrandal valmis kahemastilise lodja emapuu. See peaks valmis saama hiljemalt 2014. aastaks, mis Tartust saab Euroopa kultuuripealinn. Jagomägi sõnul pandi selle ehitus seisma, sest vanas kojas poleks seda enne jõekalda ehitustandriks muutumist valmis saadud.

Rahaliselt teine koda vee peal

Lodjaseltsi hoole all on ka vana mootorlaev Vanemuine, mis peaks olema suurim ja kiireim Eesti siseveekogude alus. Jagomägi sõnul on laevaehitajad öelnud, et uue samaväärse laeva meisterdamine ja sisevetele toomine maksaks hinnanguliselt kaks kuni kolm miljonit ehk sama palju kui vastvalminud kompleks.

„Õnneks oli enne seismajäämist Vanemuise kereremont tehtud, aga muu osa oli parasjagu rüüstatud,“ silmitseb Jagomägi kalda ääres seisvat kunagist Emajõe uhkeimat sõiduriista. „Kui poleks koroonat peale tulnud, siis oleks ta võib-olla selleks hooajaks sõidukorda saanud. Tal on uued mootorid peal, need on vaja häälestada ning väljast ja seest veel viimistleda.“

Lodjakoja ehitas AS Ehitustrust, projekteeris Salto arhitektuuribüroo ja see läks maksma 2,4 miljonit eurot, milles kolmandik tuli Euroopa Liidu rahastatavast Eesti ja Venemaa piiriülesest koostööprogrammist.

Kuidas lodjakoda kerkis, seda vaata videost.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee