Viimase kahe kümnendi jooksul on mürgitatud palju inimesi, kes on Putini tegusid kritiseerinud.

Foto: Kollaaž (2 x Vida Press, 4 x Wikimedia Commons, Tass/Scanpix, Reuters/Scanpix)
Aare Kartau 29. märts 2022 19:17

Lääne meedias levis esmaspäeval kulutulena teade, et Ukraina-Venemaa rahuläbirääkimistel nii-öelda „vahemehena“ osaleval Vene oligarhil Roman Abramovitšil ja mitmel Ukraina saadikul tekkisid pärast märtsi alguses toimunud kõnelusi kahtlased sümptomid, mis viitasid mürgitamisele. Ehkki kõnealuse juhtumi üksikasjades pole veel täit selgust, ei saa eitada, et Vladimir Putini valitsusajal on mürk olnud Venemaa salaagentide üks lemmikrelvi, millega vaigistada või hirmutada režiimi liiga häälekalt kritiseerivaid ajakirjanikke, ühiskonnategelasi ja dissidente.

Viimase paarikümne aasta jooksul on toimunud mitmeid mürgitamisi, millest paljud on seotud meie idanaabritega. Ohvriteks on tavaliselt opositsioonitegelased ja ajakirjanikud, kes kritiseerivad Kremli ja Vladimir Putini tegevust. Nende seas võib esile tuua näiteks Aleksandr Litvinenko, Anna Politkovskaja, Viktor Juštšenko ja Juri Štšekotšihhini. Viimane tähelepanuväärsem intsident toimus 2020. aasta augustis, kui Novitšoki närvimürgiga korraldatud rünnaku elas napilt üle opositsionäär Aleksei Navalnõi. Ehkki temal oli omajagu õnne, on sellised salajased rünnakud lõppenud mitmel korral lausa surmaga.

Õhtuleht toob lugejani kümme mürgitamist, mille korraldamises on kahtlustatud Vene võime.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon