Sisuturundus

Töö kõrvalt ametit õppima: kuidas need rollid nutikalt ühendada? 

Tartu Kutsehariduskeskus, 21. august 2020, 12:33
Kohviku Mandel perenaine Anary Roosve õpib vanempagari erialal.Foto: Lauri Kulpsoo
Täiskasvanud ja töötavate õppurite hulk kasvab pidevalt. Teisalt on jätkuvalt neidki, kes peavad töö kõrvalt õppimist parajaks köietrikiks, mida proovida ei juleta. Anname nõu, kuidas need kaks rolli nutikalt kokku siduda.

Vali eriala, mis on tööga tihedalt seotud

Kui aegade hämaruses saadi oskusi meistri kõrval töötades, siis töökohapõhine õpe on selle kaasaegne vorm. Näiteks kui töötad kokana kogenud kolleegide kõrval, kuid kutsetunnistust pole, siis on töökohapõhine õpe just sulle! „Eelduseks on, et õppija töötaks erialal ning saaks kaks kolmandikku õppest ja praktikast oma töökohal läbida,“ selgitab Tartu Kutsehariduskeskuse töökohapõhise õppe koordinaator Sigrid-Ester Tani. „Õppija, tööandja ja kooli kolmepoolses koostöös see õpe sünnibki. Peamised alused ja teooria õpetame koolis, kuid koolipäevi on kogu õppest maksimaalselt üks kolmandik. Kogu praktika saab õppija teha oma töö juures, kusjuures ettevõttele maksame ka väikest juhendamise tasu,“ lisab ta.

E-kaubanduse spetsialisti eriala töökohapõhises õppes läbinud Tea Pärnik käis koolis mõned päevad kuus ning talle ja tööandjale sobis selline graafik ülihästi. Töö ei kannatanud ja ka õppimine edenes. „Eriti lahe oli koolisessiooni järel tööle tulla ja loengus räägitud nippe järele proovida. Siis oli küll tunne, et õppimine on kasulik kõigile. Muidugi on YouTube´s palju materjale ja alati saab ennast täiendada ka iseseisvalt, aga koolis õpetajate-meistrite käest õppida ja küsida – see oli suurepärane. Mul on kaks kõrgharidust, aga ikka olen kade nende peale, kes kutsekoolis nii praktilist ja head õpet saavad,“ kiidab Pärnik õppe sisu.

Õpid ka kaasõppijatelt ning saad kutsetunnistuse

Lisaks on töötavate inimeste grupis koos kolleegid ning koolisessiooni ajal õpitakse ka üksteiselt, vahetatakse kogemusi ja nippe. „Me käime praegugi koos ja meid seob nii eriala kui ka lihtsalt see, millega olema hakkama saanud,“ räägib Pärnik.

Mõistlik tööandja soodustab töö kõrvalt õppimist igati, sest enamate oskustega inimesed toovad ka ettevõttele suuremat kasu. „Õppetöös oldud tundide eest ei pea töötajale töötasu maksma. Samas ettevõttepoolse juhendamise eest maksab kutsehariduskeskus lisaks ning samuti pakub juhendajatele koolitust,“ kinnitab Sigrid Ester Tani. Kindlasti on oluline, et töökohapõhine õpe on kõige kiirem ja mugavam tee, et jõuda kutsetunnistuseni. Näiteks turvatehniku töö eeldab tunnistust ning seetõttu on ka turvafirmad ise huvitatud oma värvatud töötajaid kohe õppesse suunama. Kasu on kindlasti mõlemapoolne, sest uus töötaja saab välja koolitatud ning suudab kiiremini ka professionaalset tööd teha. 

Aga samas saab nii ka organisatsiooni sees ametis edeneda. „Kaubandusvaldkonnas, näiteks Coopist ja CircleK-st on mitmeid häid näiteid, kus töökohapõhise õppe läbimine on andnud võimaluse tõusta kategooriajuhiks või kaupluse juhatajaks,“ toob Tani välja.

Õppija soodustused

Kuigi töökohapõhise õppe õpilane on põhikohaga tööl, laienevad talle kõik õppijatele mõeldud soodustused. Näiteks saab ta riiklikku sõidusoodustust ning hea õppeedukuse korral ka stipendiumi. Paljud reisiettevõtted, kauplused ja kultuuriasutused pakuvad õpilastele soodsamaid hindu, nii et õpilaspileti kaasas kandmine võib otseses mõttes ära tasuda. „Mina ei jõua kutsekooli õppehotelli ära kiita, õpilastele on seal hinnad ülisoodsad,“ osutab Pärnik veel ühele näitele.

„Täiskasvanud õppijatele on majanduslik toimetulek oluline ning kui tööd täiskoormusega teha ei saa, siis on soodustustest ja stipendiumist abi,“ tõdeb Sigrid Ester Tani. Õppija soodustused laienevad kõigile statsionaarses õppevormis õpilastele vanusest hoolimata.

Õppimine sobib neile kes tahavad tööd targemini teha

„Töökohapõhise õppe vormile lähedane on ka sessioonõpe. See tähendab, et õppetöö toimub sessioonidena ning iseseisvat tööd võib olla rohkem. Praktika saab taas oma töökohal sooritada ning nii töökohustused ja õppimine ühitada,“ soovitab karjäärinõustaja Ksenia George.  Muidugi on lihtsam kutsetunnistuseni jõuda neil, kelle töökohustused ja õpitav eriala kokku käivad. Samuti on lihtsam neil, kes oma varasemaid töötamise- ja õppimise kogemusi üle saavad kanda. Kõrghariduses tuntud VÕTA süsteem toimib ka kutseõppes, kinnitab George. Lisaks soodustab riik töö kõrvalt õppimist oma täiskasvanud õppija seadusega, mis lubab õppijal kuni 30 päeva aastas õppepuhkust küsida. Kui õpitavad oskused aitavad targemalt ja tõhusamalt oma tööd teha, siis on ka ettevõtted nõus õppepuhkust võimaldama,“ usub George.

Kondiitri eriala lõpetanud ja oma koogipoe Mandel perenaine Anary Roosve leidis just sessioonõppe erialade seast selle, mis talle huvi pakub. Nii alustab ta sügisel vanempagari õpet. „Mida vanemaks saad, seda ägedam on õppida, sest tead, mida tahad koolist ja õpingutest saada. Kuna mina olen lõpetanud kondiitri eriala, siis on just pagaritöö see, milles tahan ennast täiendada,“ jutustab ta. „Jah, aega peab planeerima, aga kuna see on lühike õppekava, siis saan hakkama,“ kinnitab Roosve.

Täiskasvanud õppijad on kindlasti teadlikumad oma õpieesmärkidest ja niisama huupi ei otsusta. „Mina soovitan õppima tulla neil, kes tahavad oma tööd targemini teha,“ ütleb Tea Pärnik. „Õppima tulla soovitan neil, kes tahavad näiteks eriala vahetada või samal tööl uute teadmiste ja oskustega  edasi liikuda,“ lisab Roosve.

Tartu Kutsehariduskeskuse vastuvõtt täiskasvanud õpihuvilistele jätkub. Enim õppekohti on töökohapõhises ja sessioonõppes. Vaata lähemalt erialasid: khk.ee/sisseastumine

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee