Eesti uudised

„EUTANAASIAKLUBI“ LIIGE: vaevalt jumalgi tahab, et piinleksime ja lamatistes oleksime! (11)

LISA KOMMENTAAR

elusolend 18. august 2020 13:56
Mis see elu on? Usklike meelest Jumala and, bioloogilises mõttes sugurakkude ühinemise produkt. Jumala tahteta ei pidavat juuksekarvgi peast langema, seega on ta meie kannatustest teadlik. Aga ei sekku- palu ja paranda meelt, miski ei aita. Usklikud peavad seda proovilepanekuks. Nii et kannatage aga rõõmuga, teises ilmas saate aujärjele.
18. august 2020 13:08
ole rahulik kristiina sinul laseme lõpuni p i i n e l d a
Vandaalium 18. august 2020 11:46
Kristiinake, sind ei hakka keegi eutaneerima, ära muretse. Oled tubli! Jutt käib vanuritest, kes enam terveks ega nooreks ei muutu.
Manivald 18. august 2020 08:59
Kristiina.Ära enam kommenteeri!
Kai 18. august 2020 08:49
Alati kui eutanaasia jutuks tuleb, leidub neid, kes ütlevad, et vaadake, Hawkins oli eluaeg liikumatuna ratastoolis, aga suur geenius! Kui palju hooldajaid-arste-füsioterapeute-raha tal oli, sellest ei räägita. Tavaliselt peab lihastekõhtumishaigega hakkama saama vaid elukaaslane, sugulased, hooldekodu, kus hooldamine on pigem elushoidmine. J. Paberit viis oma tahte läbi ja tegi eutanaasia, sellest oli kisa-kära. Võibolla tuleks teemat pidevalt kuumana hoida, et hakataks riigi tasandil lootusetult haigete elust lahkumise teemaga tegelema?
Kalju Pärn 19. august 2020 11:18
Tegelikut me teame sellest pärasi palju, Hawkins otsustas ise juba haiguse alguses, et ta ei anna alla, Ja see sisemine jöud haigusega elada viis ta ka väljapaistavate pingutusteni teaduses. Tegemist oli särava isiksusega, kes suutis lisaks teadussaavutustele ka abielluda mitu korda jne. See on väga palju erinev möne teisi inimese elukäigust, kellele loodus pole andnud sellist vaimujöud ega saatus selliseid elukaaslasi-lähedasi. Ja siis on on küsimus - kelle viga see on, kes selle olukorra eest vastutab, Kas riik oma öigust sundida inimest elama vastu oma tahtmist...
igavene teema 18. august 2020 08:39
Ajusurmas... Mu emake oli aasta otsa mähkudega voodihaige (parkinsoni lõppfaas), lamatis kuni sabakondini välja, rääkida ei suutnud, kätt tõsta ei suutnud. Enne seda suutis 5a veel voodist potitoolile liikuda ja ise juua. Aga aju oli tal elus! Lõpuni! Tundis oma piinu igal hetkel. Kord palus mind, et "aita s.urr-a". Nii jube oli see. Kui hakatakse "halastama" vaid ajusurmas patsientidele, siis on see ebaõiglane, nemad ei tunne enam ei valu ega midagi, Aga ema silmad olid lõpuni selged, küsimus oli neis "Miks? Miks ma ei saa piinadest vabaks?" Ja mida mina pidin tundma....
Kristiina 18. august 2020 03:24
Ma ei läinud selle loo peale endast välja ainult sellepärast,et rääkisid vanad inimesed ise oma nime alt. Varasemad lood on teinud trauma. Keerutab siiski üles hirmu,et äkki trehvab õenähvits kes ei pinguta 110%.
Kristiina 18. august 2020 03:04
Ma tahan elada ühiskonnas kus pingutatakse iga ühe pärast lõpuni välja isegi kui paranemine vaid osaline. Inimene on uskumatult kohanemisvõimeline. Ma ei taha Rootsit kus rehmati käega,et ah ta juba 80 või sügava liikumispuudega..

Kristiina 18. august 2020 02:50
Belgias oli juhtum kus nõusoleku andnud dementne siiski mõtles ringi ja hakkas füüsiliselt vastu. Ei poolda kui on mingi teadvus osaline olemas.
18. august 2020 02:47
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
Kristiina 18. august 2020 02:57
Praegusel ajastul ei tohiks seda promoda siiski. Mitte keegi pole kaitstud selle jama eest. Isegi mitte noored . OK võhma pärast pole aga pea jääb enam vähem. Türgis oli isegi 92 aastane naine kes 1,5 kuud hiljem tuli ICUst välja ventilaatori alt. Täitsa adekvaatne ainult,et liikuda ei jõudnud enam.