Eesti uudised

Lisatud Raivo Aegi kommentaar!

MINISTRI JÄLGEDES: Martin Helme nõunikud ei ilmunud erikomisjoni istungile (2)

Kadri Kuulpak, 17. august 2020 13:21
Louis Freeh, Martin HelmeFoto: Merilin Ulm
Esmaspäeva pärastlõunal kogunesid taaskord erakorralisele ühisistungile riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon ja korruptsioonivastane erikomisjon, et arutleda taaskord advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan sõlmitud lepingu üle. Vaagiti seda, mille alusel valis rahandusministeerium Eesti esindajaks just Freeh' büroo.

Istungile kutsutud rahandusministri nõunikud Kristel Menning ja Kersti Kracht, kes olid rahandusminister Martin Helme sõnul Freeh' bürooga lepingu sõlmimisel võtmeisikud, kohale ei tulnud. Samamoodi ei ilmunud 3. augustil komisjoni ette rahandusminister Martin Helme (selle kohta loe SIIT). 

Kersti KrachtFoto: Teet Malsroos

Samal teemal

Esmaspäeval andsid aru ka justiitsminister Raivo Aeg ning välisminister Urmas Reinsalu. 

Aeg ütles ajakirjanikele, et tema käest uuriti, kas ja kuivõrd oli justiitsministeerium kaasatud lepingu ettevalmistamisesse Freeh' bürooga. „Nägin lepinguprojekti, kui ta oli lisatud valitsuskabineti istungi materjalide ettevalmistavasse ossa. /.../ Seal ma sellega tutvusin ja mu põhiline fookus oli, et ei tekiks konkureerivat õigust kriminaalmenetluse või justiitskoostöö raames kogutud info avaldamisel kolmandale osapoolele. Seda ei olnud võimalik sealt välja lugeda,“ ütles Aeg.

Ta lisas, et formaalselt rahandusministeerium eksinud ei ole ja juriidiliselt tehti kõik korrektselt. „Kui komisjon siin oma töö lõpetab, kõiki asjaolusid kõrvutab, erinevate inimeste seisukohad ära kuulab, siis võib-olla nad midagi leiavad. Aga et siin oleks mingisugune ränk eskimus toime pandud või süütegu suisa, seda ei oska ma välja lugeda,“ rääkis Aeg. 

Eesti suursaatkond Washingtonis koostas taustauuringu kolme advokaadibüroo kohta Ühendriikides, mille palkamise vahel rahandusministeerium valis. Taustauuringu kohta esitas Reinsalule küsimuse riigikogule Valdo Randpere (Reformierakond). Vastusest rahvasaadikule ilmnes, et saatkond tegi Louis Freeh isikuga seonduvalt kriitilisi hinnanguid. Missuguseid, Reinsalu pärast erikomisjoni istungit ajakirjanike ees ei täpsustanud. 

„See [saatkonna] memo ei olnud tohutu imepaber. Seal olid mõned lõigud, kus oli ära toodud lõigud eravestlustest teatud inimestega, millest järeldati, et mitte advokaadibüroo, vaid Freeh' isiku puhul oli kriitilist infot,“ pareeris Reinsalu. 

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Jürgen Ligi ütles, et kohtumine Aegi ja Reinsaluga andis kinnitust räpakast asjaajamisest. „Asjaajamine on olnud sihilikult räpakas, salajane ja lahus pädevatest ametnikest ja ametkondadest,“ teatas Ligi.

Ligi loetles, et Martin Helme advokaadibürooga seonduvalt valetanud kolmel korral: „Näiteks ütles ta, et sai lepinguprojekti justiitsministeeriumiga. Ta pole justiitsministeeriumiga mingit koostööd teinud. Siis on ta valetanud, et on teinud taustauuringu, aga keeldub seda esitamast,“ loetles Ligi. 

Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Katri Raik lausus, et õppetund on koostööst ministeeriumide ja ministrite vahel. Komisjon sai Raiki sõnul kohtumisest Aegi ja Reinsaluga kinnitust, et rahandus-, välis- ja justiitsministeeriumi vahel koostööd ei olnud. 

Raik täiendas, et leping Freeh' advokaadibürooga on ühe ministri –rahandusminister Martin Helme – soolo. „Rahandusminister toimetas omapäid, võttes küll teadmiseks välisministeeriumi memo, aga ei arvestanud sealsete seisukohtadega. Lepingiga ei ole rahul prokuratuur, finantsinspektsioon. Välisminister ütleb, et ta ei oleks lepingut allkirjastanud, justiitsminister ütleb, et justiitsministeerium lepingust ei tea,“ rääkis Raik. 

Reinsalu täpsustas Õhtulehele, et peab otsust palgata Eestit esindama just Freeh Sporkin & Sullivan õigeks. Tema sõnum komisjonile oli, et ainiti saatkonna memo pinnalt poleks ta Freeh' palkamise või mitte palkamise üle otsust langetanud.

„Kui seda lepingut on võimalik lõpetada, siis ma lõpetaksin selle,“ ütles Raik, kuid lisas, et nõustamisteenust tuleks Ühendriikidest siiski osta. „Selle protsessi võiks kirjutada mõnesse avaliku halduse õpikusse kui halva asjaamise ja halva demokraatia näidise,“ möönis Raik.

„Kui nüüd tuleb järgmine minister ja teeb oma lepingu terve riigi nimel, on see meile kindlasti kallis ja võib olla ohuks meie julgeolekule,“ lisas ta. 

Järgmiseks kohtub komisjon riigisekretär Taimar Peterkopiga.

Kui ajakirjanduses on keskendutud võimalikule huvide konfliktile ja salastatud lepingule, siis komisjonid tahavad vastuseid küsimustele, mis olid advokaadibüroo palkamise eesmärgid ja kas palkamisega on täidetud kõik seadustes ettenähtud kriteeriumid.

Freeh’ ülesanne on maalida USA rahapesu-uurimistes Eestist pilt kui kannatajast, tänu millele võiks Eesti saada osa kahjutasust, mida USA võimud võivad Danske Bankilt ja Swedbankilt nõuda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee