Arvo Uustalu, ajakirjanik 13. august 2020 18:21
Ukraina ajakirjanik ja poliitvaatleja Dmõtro Gordon ütles mõni päev enne Valgevene valimisi Alaksandr Lukašenkaga tehtud intervjuus, et Valgevene on erakordselt puhas maa. Muu hulgas mainis ta, et tal on kahju, et Lukašenka polnud Ukraina president sel ajal, kui rohelised mehikesed tungisid Krimmi ja Luganskisse.

Mitmed siinkirjutajaga rääkinud valgevenelased ütlesid, et neid huvitab rohkem stabiilsus ja täis kõht kui ebakindlus. Ühelt poolt on eluaegne president diktaator, kuid teisalt: Putin mõistab, et pelgalt erasõjakompanii Wagner mehikestega juba Minskis Luganskit ja Donetskit ei korralda. Ehk siis – väiksem diktaator on kaitsegarantiiks suurema vastu. Parem kui Kiievist kiviviske kaugusel seisavad Valgevene piirivalvurid, mitte Venemaa sõjaväeosad. Lukašenka võimult kadumine võib kaasa tuua Venemaa otsese sõjalise sekkumise ka Valgevene siseasjadesse.

Samal ajal kui noorem ja keskealine valgevenelaste põlvkond toetab vabasid valimisi ja demokraatiat, hääletas üsna suur osa vanemast põlvkonnast eluaegse presidendi poolt. Nagu ka need, kes on saavutanud kindlustatud elujärje struktuurides.

Mõni kuu tagasi rääkisin huviharidussüsteemis töötava noore Minski naisega, kellel ei olnud Lukašenkale suuremaid etteheiteid. Kuid näinud valimistejärgset vägivalda, on ta oma seisukohta ilmselt muutnud.

Samas, ükskõik kui puhtad ka Minski või Mogiljovi tänavad poleks, valitseb Valgevenet diktaator, kes ohjeldab õiglasi valimisi nõudvat rahvast kumminuiade, -kuulide ja vanglaga.