Juhtkiri

Juhtkiri | Kas uskuda peremeeste krokodillipisaraid? 

Ohtuleht.ee, 13. august 2020, 18:56
Foto: IGOR TARO
Kes tegi? Ise tegi! Siililegi pidi selge olema, et pärast pikalt kestnud poliitkemplust võõrtööjõu riiki lubamise osas saavad Ukrainast erilennuga Eestisse toodud töökäed olema teravdatud tähelepanu all. Komistuskiviks osutuski erireisi korraldanud põllumeeste kohustus paigutada saabujad karantiini ja kindlustada neile seks ajaks elukoht. 

Arvamused edasise suhtes lähevad lahku. Politsei sõnul nad metsa seenele läinud ukrainlasi ei kimbutanud, kuid väljasaatmisotsuse said 12 ehitus- ja remonditöid teinud ja karantiiniajal teistega kokku puutunud välistöölist. Vahelejäänud ise räägivad märksa mahedamalt väljendudes küll „korrastustöödest“, kuid tehtud tööde tegelikku sisu polnud väljasaatmise vastu avalikult protestinute eestkõneleja Tiit Niilo Nopri talust nõus Õhtulehele avama, see jäävat kohtule esitamiseks. Kohtuga aga pikka juttu ei tulnud, sest kaebust ei võetud menetlussegi.

Nii jäi väljasaatmine jõusse ning toimunu õppetund peakski olema, et reeglitest tuleb kinni pidada. Kuid samas – mitte päris ilma ivata pole ühe põllumehe nõudlik küsimus, et kus on kirjas, et karantiiniajal peab käed rüpes istuma ega tohi tööd teha? Loogika ütleb, et karantiiniajal näiteks kodukontoris töötamine ei tohiks kellegi jaoks ohtu kujutada. Kuna aga eluruumide „korrastamise“ puhul ei taha asjaosalised suud eriti paotada, siis tuleb usaldada politsei öeldut – vahele jäid need, kes ei viibinud elukohas ja puutusid tööd tehes ka teistega kokku. 

Põllumeeste enesekindel käitumine viitab, et tegutseti harjumuspärasel moel ja vahelejäämisega ei arvestatud. Ilmsiks tulnud asjaolud ei näita neid aga sugugi heas valguses: ukrainlasi majutati kütteta, voodipesuta ja isegi elektrita ruumidesse, aga ka hobusetalli, mida terviseamet ei pidanud üleüldse inimeste eluruumiks. Ukrainlaste selline kohtlemine vaid andis hoogu juurde juba varem üles kerkinud süüdistustele, et välistööjõule panuse teinud peremehed tegelevad moodsa orjapidamisega. Vastuseta on näiteks küsimuski, kas ukrainlastele „korrastustööde“ eest ka palka maksti, aga see on juba maksuameti rida. 

Praeguse põhjal jääv mulje, et kohale toodud ukrainlased peavad põllu- ja farmitöö asemel endale esmalt eluaset ehitama hakkama, pole just parim Eesti maaelu visiitkaart ja näitab põllumehi kavalate rehepappidena. Nüüd jääb loota, et väljasaatmine on heaks õppetunniks kõigile edaspidiseks, kui poliitikud tänu juhtunule välistööjõu kraane lõplikult kinni ei otsusta keerata.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee