Abboud mainis, et kümned inimesed on veel teadmata kadunud. Paljud neist kuulusid teadaolevalt välistööjõu hulka. Samal ajal lõpetas Liibanoni sõjavägi päästeoperatsiooni sadamapiirkonnas, mis sai plahvatuse mõjul enim kannatada. 

Pühapäeva õhtul jätkusid linnas vihased protestid. Meeleavaldajad on pahased selle üle, kuidas valitsus on katastroofi suhtes reageerinud. Ehkki Liibanoni justiitsminister Marie Claude Najm, infominister Manal Abdel Samad, keskkonnaminister Damianos Kattar ja mitmed parlamendiliikmed otsustasid plahvatuse tõttu ametist lahkuda, pole see protestijate arvates piisav samm. Nad nõuavad kogu valitsuse tagasiastumist. 

Vägivaldsed meeleavaldused said hoo sisse päikeseloojangu ajal. Protestijad kähmlesid politseinike ja sõduritega, kes pidid suure rahvahulga ees kesklinnas asuvale kindlustatud positsioonile taganema. Korrakaitsjad kasutasid rahvamassi vastu pisargaasi, ent protestijad viskasid neile vastu plahvatuse tõttu tänavail leiduvat kiviprahti. The Guardian kirjutab, et protestijate plaan oli ilmselt tungida parlamendihoonesse, sest seadusandliku kogu liikmeid süüdistatakse katastroofini viinud väärtegudes. 

Pärast plahvatust on sajad tuhanded inimesed korraliku peavarjuta – paljud neist elavad tõsiselt kahjustada saanud hoonetes, millel pole aknaid ega uksi. Viimaste päevade jooksul hoogu kogunud valitsusvastased protestid on suurimad alates eelmisest oktoobrist – tollal oli rahutuste põhjuseks majanduskriis ja ametnike korruptsioon, mida rõhutatakse ka praeguste demonstratsioonide taustal. Meeleavaldajad süüdistavad poliitilist eliiti muuhulgas riigivarade omaotstarbelises kasutamises ja hooletuses.