Eesti uudised

Toomas Esperk: "Kahjuks tundub küll, et hispaania teetigu on meile tulnud selleks, et pikemaks ajaks jääda ja paraku muud võimalust kui õppida selle liigiga koos elama meil ei ole."

Bioloogi miniloeng: kas peame kartma hispaania teetigu? 

Keit Paju, 7. august 2020 22:30
Hispaania teetigu.Teetigusid eristab kõigist teistest meie kojata tigudest, sealhulgas alumistel piltidel olevatest seatigudest, hingamisava paiknemine mantlikilbi peapoolses osas, kõigil teistel paikneb hingamisava mantlikilbi kehapoolses osas. Teistest teetigudest eristab täiskasvanud hispaania teetigu kehapikkus, mis on hispaania teeteol üle 8 cm, kõigil meie omamaistel teetigudel alla selle, ning küljetriipude puudumine, mis meie teistel teetigudel enamasti olemas on.Foto: Vidapress
Sel suvel on tähelepanu keskpunkti tõusnud hispaania teetigu, kes külvab paanikat nii aiapidajate kui kohalike omavalitsuste seas. Katkuna leviv hispaania teetigu on vallutanud nüüdseks kogu Eesti. Sissetunginud võõrliigiga käib kaasas ka mitmeid müüte: et lisaks taimedele sööb ta isegi linnupoegi, et tal ei ole Eestis looduslikke vaenlasi ning et ta levitab lausa inimestele ohtlikke haigusi. Tartu ülikooli selgrootute zooloogia dotsent Toomas Esperk (43) kummutab müüdid ning selgitab, kui suurt ja millist ohtu nälkjas Eesti ökosüsteemile ja majandusele kujutab.

Kes on hispaania teetigu ja miks teda nii ohtlikuks peetakse?

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

31.05.2021
Keelatud võõrliigi tõrje on maaomaniku kohustus
05.05.2021
Hispaania teetigu – soovimatu külaline, kellest viisakalt vabaneda ei saa
08.07.2020
LIMUKATE PEALETUNG ELAMURAJOONIS: see on nagu tulnukate rünnak õudusfilmis!
24.08.2017
TV3 VIDEO | Hispaania hiidnälkjad võtavad Eestis võimust

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee